Uudised
Teet Reier
4. juuni 2006 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Palkhooned on kinnisvaraturul nõutud kaup

Et selgitada nõudlust vanade ja uuemate palkhoonete järele, sai esitatud mitmetele kinnisvarafirmadele, kes hetkel ka ise selliseid hooneid müüvad, küsimus, milline on nõudlus vanade ja uuemate palkhoonete järele ja kas neid on palju pakkuda.

"Nõudlus kindlasti on suur, kui vaadata seda, palju neid ehitatakse," selgitab Marek Tustit Pindi kinnisvara Saaremaa kontorist. "Asja paneb paika ikkagi hind, mis vanemate majade puhul on kohati liiga kõrge. Pakkumistes küünib suurem osa hindu juba miljoni lähedale või üle selle ning seda isegi maakohtades."

"Arvan, et uute palkhoonete järele on suur nõudlus, mistõttu nad ei jõua maaklerini, vaid tootjafirmad realiseerivad neid edukalt ise," kinnitab Vestman kinnisvara maakler Aivar Mõlder. "Nõudlus vanade palkhoonete järele realiseerub pakutava kvaliteedi ja hinnasuhte tasandil. Soovijaid on siiski rohkem kui pakkumisi."

Marek Salumägi Arco Varast arvab, et palkmaja on hakatud väärtustama üha enam, seda just tänu oma looduslähedusele ja unikaalsusele.

"Iga käsitsi töödeldud, looduslikust ümarpalgist maja ei sarnane kunagi teisega, isegi juhul kui projekt on sama, kuna meistrite kätetöö on erinevate joontega ja loodus ise erinev. Palkmajas valitseb teine õhkkond kui kivi- või puitkarkassmajas, kus kõik on valmistatud nii piinlikult loodis ja kandiliselt ja suht kindlate piirangutega," lisab Salumägi.

"Palkmajas hinnatakse just seda ürgset koopatunnet, kus on olemas kõik igapäevaeluks vajalik, mis valmistatud looduslikest materjalidest, neid omavahel kokku sobitades," selgitab Salumägi. "Loomulikult ei sobi palkmaja ehitada igale poole. Hinnatuimad kohad on siiani merelähedus ja Saaremaad sümboliseerivad kadakased kinnistud.

Üha enam ostetakse palkmaju Salumäe sõnul ka aastaringseks elamiseks, mitte ainult suvilateks. Eelistatumad on siiski just uued palkmajad, kuigi leidub ka neid ostjaid, kes tahavad vana palkmaja uuele kinnistule.

"Läänemaal on olnud püsivalt kõrge nõudmine just vanade palkmajade järele, kuid see võib olla tingitud ka sellest, et uusi palkmaju praktiliselt pakkuda pole," lausub OÜ Aarete KV maakler Katrin Annus.

"Kõik vanad rehielamud ning palkhooned leiavad varem või hiljem omaniku, müügiperioodi pikkus sõltub hinna-kvaliteedi suhtest. Kuid pidevalt on ootel inimesi, kes on huvitatud just vanast palkmajast, hea, kui oleks võimalikult algupärane ja väheste hilisemate juurdeehitusteta."

Üksikud uued palkmajad on Annuse ütlust mööda püstitatud viimasel ajal mereäärsetes suvituspiirkondades Noarootsi ja Nõva vallas, kus reeglina ostetakse krunt, kuna sealkandis eestlasele väga loomuomast soovi - omada maja mere ääres metsa sees - muudmoodi realiseerida ei õnnestu.

Vanu palkmaju tuleb sealkandis müügile harva, nõudlus nende järele on kogu aeg kõrge.

"Meie bürool on hetkel talude kategoorias müügil 25 objekti - kõik on palkmajad. Ja usun, et see suhe on teistel büroodel sama, sest kui arvestada müügile tulevate objektide ehitusaastat, siis Läänemaal tollel ajal enamik ehitisi püstitatigi palgist, kuna reeglina oli igal mehel oma metsast majajagu palke ikka võtta," lisab Annus.

Aastaid Hiiumaal FIEna kinnisvaravahendusega tegeleva Bruno Rebase sõnul on just vanad rehielamud eriliselt huviobjekti tõusnud.

"On tekkinud vanade rehielamute fännid, kes oskavad neid väärtustada, aga nemad on huvitatud hoone lahtivõtmisest, äravedamisest ja mujal ülespanemisest. Siis jääks omanikule ainult kinnistu, kuid ilma hooneteta ei ole maal enam seda väärtust, see ei sobi omanikule," räägib ta.

Näiteks peavad asjatundjad praegu müügil olevat Käina rehielamut üheks paremini säilinuks ja omapärasemaks omataoliste seas Eestis.

Isiklikult on Rebane veendunud, et vanu rehielamuid hakatakse järjest rohkem hindama ja taastama, sest muutuvad nad ju järjest haruldasemaks.

Kahjuks on eestlane viimastel aastatel eelistanud just uut maja ja seda tänapäeva materjalidest, kuid selle-eest hindavad vanu palkmaju eelkõige välismaalased.

Arvatavasti on selleks põhjuseks see, et neil on selliseid hooneid vähe alles või nende esivanemad ei ehitanudki palkmaju.

Viimaste kinnisvarapäringute järgi aga selgub, et nõudlus vanade palkhoonete järele suureneb ka eestlaste seas.Viimasel ajal on näha üha enam ka kuulutusi, kus müüakse palkmaju äraviimiseks, eelkõige seepärast, et hoone ei ole enam vajalik või on mahajäetud.

Uusi palkmaju on Võrumaal suhteliselt vähe (kui võrrelda Põhja-Eestiga või saartega), aga see-eest Võrumaal on väga palju ettevõtjaid, kes teevad nii freesitud palgist elamuid kui ka käsitsi töödeldud palkmaju.

Fotod: Kinnisvaraveeb