Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Prantsusmaa karistab noori

    Prantsusmaa kroonilist haigust tähistavad aeg-ajalt plahvatavad protestid. Kaks viimast episoodi olid mullusügisesed mässud ja süütamised ning tänavused tudengirahutused. Neid proteste ühendavad sellised märksõnad nagu noored, tööpuudus ja ebakindlus tuleviku ees. Kõikide probleemide algpõhjus on aga riigi isalik kamandamine.
    Võtame näiteks kindlustatud töö. Prantsuse valitsus on püüdnud seda luua ainukesel endale teada oleval viisil - veelgi suurema reguleerimise teel. Loomulikult vähendavad reeglid, mis teevad olemasolevate töötajate vallandamise raskeks, tööandjate soovi võtta tööle uusi. Sisenemisbarjäärid miljonitele väljaspool olijatele on ületamatud.
    Selle tulemusena on keskmine tööpuudus püsinud viimasel kümnendil 10% juures ja kuigi üldine töötuse tase on olnud stabiilne, on noorte, 16-24aastaste meeste tööpuuduse tase tõusnud 15%-lt 1990. aastal enam kui 21%-le. 2005. aastal. Prantsusmaa heatahtlik isalikkus karistab noori ka väljaspool tööjõuturgu. Paberil on jõukuse ümberjaotamine võrdsuse ja vendluse vaimus toonud häid tulemusi. Erinevalt enamikust teistest OECD riikidest, kus ebavõrdsus on viimase 30 aasta jooksul suurenenud, on Prantsusmaal ebavõrdsus maksude-eelsetes sissetulekutes veidi vähenenud.
    Kuid need arvud varjavad tõsiasja, et rikkuse ümberjaotamine teenib just vanema elanikkonna huve. Pensioniea ümber olevate ehk 51-65aastaste inimeste osa kogusissetulekutes kasvas viimase kümne aasta jooksul 3 protsendipunkti, samas kui nooremate vanusegruppide, eriti 18-25aastaste osa sissetulekutes langes 5 protsendipunkti võrra.
    Uute töötajate palkamist takistavad ka kõrged tööjõumaksud ning kõrge miinimumpalk, mis tasustab lihttööjõudu tihti kõrgemalt kui nende tootlikkus seda lubaks. Helde abiraha ja kõrged maksud vähendavad inimeste soovi töötada vähetasustatud ametikohtadel. Tulemus on see, et 40% ümberjagatud rahast läheb vaestele, kuid tervetele tööeas inimestele.
    Loogiline lahendus oleks vähendada võrdselt kõikide töötajate kaitstust. Kuid ükski valitsus pole olnud piisavalt tugev, et seista vastu opositsioonile, mis tihti kasutab karistamatult ebaseaduslikke võtteid.
    Pole võimatu, et ainus tee ummikust välja on Prantsusmaale nii tüüpiline revolutsioon. Selle vaate kohaselt ei olegi süsteemi võimalik reformida ja muutus tuleb siis, kui see lõpuks rahapuuduses kokku kukub. Aina suuremat puudujääki tekitav ümberjagamine, madal kasv ja vähene osalus tööjõuturul ei saa lõputult kesta. Ka 1789. aasta Prantsuse revolutsiooniks andis otsese tõuke lõppeks eelarvekriis. Eelistatum oleks siiski järkjärguline areng. Heaks näiteks on Pariisi eliitülikooli Sciences Po kogemus. Kooli pääsemine oli sotsiaalselt privilegeeritute käes, kes moodustasid 1998. aastal tudengitest 81% (näiteks Oxfordis ja Cambridge'is tuli tasulistest erakoolidest 60% tudengitest). Kuid ülikool viis läbi positiivse diskrimineerimise reformi, mis tõstis rikaste õppemaksu ja andis suuremaid eeliseid vaesematele tudengitele, sisserännanutele ja maanoortele. Vastuseis rektorile oli suur, kuid isegi head argumendid peavad taanduma, kui muutus on möödapääsmatu.
    Prantsusmaale on pikas perspektiivis venitamisest odavam neelata vastik ravim alla. Noortel tekib taas lootus siis, kui nad näevad, et õiglus ei seisne mitte ümberjagamises, vaid ka raskes töös ja heas käitumises.
    Copyright: Project Syndicate, 2006. www.project-syndicate.org
    Autor: Brigitte Granville
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.