Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ritsu palkmajad hinnas

Teet Reier 05. juuni 2006, 00:00

"See aasta on meil eriliselt hästi alanud ja on märgid, et see nii ka jätkub," sõnab ASi Ritsu juhataja Ants Randmaa. "Rõõmu valmistab asjaolu, et sellel aastal on palju kliente Eestist, samuti oleme arenenud vanadel turgudel ja leidnud mitmeid uusi turge."

Kevadel oma tegutsemise viieteistkümnendat aastapäeva tähistanud AS Ritsu asub Valgamaal Linna külas lühikese autosõidu kaugusel Tõrva linnast. "Kunagi olid siin Valga EPT tootmishooned, kus tehti põhiliselt metallitööd," räägib Randmaa. Täna aga käib suuremas osas hoonetes palkmajade valmistamine, saematerjali tootmine ning mõeldakse välja ja tehakse valmis erinevaid puidutöömasinaid.

"Paljud Eesti saetööstused ning palkmajade tootjad kasutavad meil valmistatud seadmeid," lisab Randmaa. "Rääkimata sellest, et kõik tootmises kasutatavad liinid, pingid ja ventilatsiooniseadmed on meil ise tehtud. Vaid nelikanthöövlid ja paar platesaagi on ostetud."

Põhiosa toodangust moodustavad ümarpalkidest majad. Nende tootmiseks kasutatav tehnoloogia on Ritsus välja töötatud ja suures osas ainulaadne Eestis ning ilmselt ka väljaspool. "Oleme püüdnud arendada oma tootmist nii, et võimalikult paremini kasutada ära kogu puitmaterjal, nii jääbki puidu töötlemisel meil järele vaid saagimise vilin ja saepuru. Viimase kasutame ära aga kütteks," naerab Randmaa.

Kogu tootmisprotsess Ritsu palkmajade tehases on Randmaa ütlust mööda jälgitav alates palkide valikust ja lõpetades valmistoodangu pakkimisega. "Nii tagame ka korraliku lõpptulemuse, oleme turul ju ikkagi selleks, et püsida ja areneda," lisab ta.

Selleks et paremini materjali ära kasutada, tehakse juba laoplatsil valikuid, palkmajaks sobiv materjal freesitakse ja ladustatakse õuele katusealustesse kuivama. Seal on neil aega kolm-neli kuud taheneda, kuivatisse lähevad palgid alles vahetult enne seda, kui neist hakatakse maja tootma.

Kuivatis majaküpseks saanud palgid lähevad tootmisliinidele, mida Ritsu tehases on kaheksa. Kõigepealt palgid kalibreeritakse, andes neile vajaliku mõõdu ja pinna sileduse, seejärel freesitakse palkidele pikisooned ehk siis varatakse, nagu puutöömehed armastavad öelda. Vara on see nõgusus, mis palkide üksteise peale asetamisel toetub alumisele palgile ning koos soojustusega tagab palkmaja soojapidavuse.

Ka siin on Ritsu teinud omapoolseid arendusi, nimelt on meie palkidel tavapärase vara sees lisasakid (keeled). See tekitab külma õhu teele kolm eraldi asetsevat kambrit. Kui näiteks transpordil või mõne paigaldusvea tõttu saab palgi serv kannatada, siis ei pääse külm õhk kohe edasi, vaid jääb pidama järgmise keele taha.

Sellise süsteemi puhul on nõuded isolatsioonimaterjali paigaldamisele madalamad ja selle ülesandeks on õhu liikumiskiiruse pidurdamine piki vara.

Samaaegselt ühe palgikülje varamisega saab ka palgi vastaskülg lameda pinna, nn baaspinna. Selle baaspinna teke ja kasutamine on Ritsu tehnoloogias määrava tähtsusega. Kõik tootmisoperatsioonid seinapalgi valmistamisel viiakse läbi, kasutades seda baaspinda. Selliselt toimides ei riku me teravaid varaservi ja garanteerime operatsioonide täpsuse.

Täpse pikkuse, tapid, tüübliavad, avad juhtmetele ja keermelattidele, erinevad väljalõiked jne saab varatud palk arvuti juhitaval liinil. "Nimetatud liin töötab kolmandat aastat ja oleme temaga väga rahul. Sellist seadet pole meie teada ei Eestis ega väljaspool seda," ütleb Randmaa. "Ilmselt seda märgati ka Kaubandus-Tööstuskojas, kui meile anti Kaubandus-Tööstuskoja I klassi aumärk."

Tark masin võtab aluseks projekti, valides igast palgist konkreetse detaili, mida hakata tegema. Arvutiekraanil hakkavad algselt kõik rohelise värviga kujutatud seinapalgid värvuma punaseks, masin on nad valmis nikerdanud. Tulemuseks masinlik täpsus, kiirus ja miinimumini viidud puidukadu.

Peale automaatpingist vabanemist tehakse seinapalkidele ja laetaladele vajadust mööda nn põsed, tendrilatisooned, väljalõiked uste ja akende paigaldamiseks.

"Kogu asja tuum on veel selles, et alates esimesest töötlusest peale püütakse jälgida palgi tsentrit, s.o palgi südant," selgitab Randmaa tootmise põhimõtteid. Esimese koorimismasina jäetud kinnitusauke jälgivad hiljem ka kõik teised seadmed. "Nii töödeldes ei riku me palgi aastaringe ja seeläbi jääb palk sirgeks ja seina sobituvaks. Võime julgelt oma toodangu laia maailma saata, häbenemata terakestki kvaliteedi pärast."

Fotod: Indrek Susi

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:16
Otsi:

Ava täpsem otsing