Uusi kortereid nõutakse vanadest rohkem

Kersti Meri 05. juuni 2006, 00:00

Aasta algus on teinud korrektiivid uute korterite turul nii Tallinnas kui ka selle lähiümbruses. Kõrgtuuridel käinud turg tundus käesoleva aasta esimestel kuudel väga rahulik.

See võimaldab saada ettekujutust, mida siis turul ikkagi pakutakse, mida on tegelikult rohkelt ja mida vähe, ning kui palju miski maksab ja maksta võiks. Käesoleval hetkel on turul jätkuvalt rahuldamata nõudlus uute elamispindade järele.

Tallinna korterituru kliendid jagunevad väga laias laastus kaheks. Ühed, kes teavad väga konkreetselt, millisesse linnaossa või lausa millisele tänavale nad uut elamispinda soovivad. Nimetatud gruppi kuuluvad peaasjalikult need, kes on kindlalt otsustanud oma elukoha valida Tallinna linna administratiivpiirides. Teisalt need, kellel on suhteliselt ükskõik, millises piirkonnas konkreetselt nende uus elukoht asub. Oluline on neile see, et väljakäidava raha eest pakutaks võimalikult täpselt seda, mida nende nägemus elukvaliteedist eeldab.

Kuni käesoleva ajani on iga uusarendusprojekt endale elanikud leidnud projektile laiemat meediareklaami tegemata. Ostjate puhul ei ole alati tegemist kodu soetajatega, esineb ka mitmeid spekuleerijaid. Uusi korterelamuid on lisandunud Tallinna kõigisse linnaosadesse ja linna lähiümbrusesse ning enamik projekte saavad üldjuhul realiseeritud enne korterelamu lõplikku valmimist.

Adekvaatset statistikat mingi perioodi jooksul realiseeritud uute korterite kohta lihtne leida ei olegi. Uute korterelamuprojektide lisandumine ja läbimüük on üldjuhul nii kiire, et interneti kinnisvaraportaalidest ning arendajate kodulehtedelt paljude projektide kohta info ei kajastu.

Uute korterelamute hinnatõusu üheks põhjuseks on kindlasti järelturu korterite hinnatõus. Vana elamufondi möödunudaastane hüppeline hinnatõus on kindlasti alguse saanud sellest, et uusi kortereid lihtsalt ei jagu kõigile.

Tallinna notarite poolt 2005. a tõestatud korterite müügitehingute koguarv on suurusjärgus 13 000-14 000 tehingut, uute korterite müügitehinguid on nende hulgas 3500-3800. Seetõttu on ka kõik uuselamute arendajad saanud siiani üpris toredasti hindasid tõsta. Kui 2005. aastal oli uute korterelamute hinnakasv ca 50%, siis nüüdseks on hinnad tõusnud veel sõltuvalt piirkonnast ca 15-25%.

Uusi hinnasihte korterelamute rajamiseks sobilike maatükkide puhul loovad näiteks ka Tallinna linna poolt enampakkumise korras müüdud maatükid. Näiteks müüdi mõneti ootamatult kõrge hinnaga endine Kadrioru Tivoli maa-ala, kus korterelamute rajamise potentsiaaliga 48 600 m" suuruse kinnistu müügihinnaks kujunes 251 miljonit krooni. Samuti müüdi riigi poolt Võistluse t 4a asuv 9400 m" suurune kinnistu hinnaga 64,7 miljonit krooni.

Uute projektide realiseerimine sõltub üldise kinnisvaraturu käekäigust. Prognoosin, et uute korterite hinnakasv ei tule nii suur, kui see oli 2005. a, ning on piirkonniti erinev.

Suhteliselt suurt hinnakasvu potentsiaali näen vanalinna uute ja rekonstrueeritavate korterite puhul, mille hinnad on kesklinna korterite hindadega võrreldes praegu suhteliselt madalad. Samas on sealsele piirkonnale iseloomulikud üsna suurte pindadega korterid ning määravaks saab siiski lõppsummana kujunev müügihind. Paljude kinnisvaraarendajate fookus on seatud hetkel atraktiivsemale arendustegevusele, milleks on uued eksklusiivsed korterid Tallinna kesklinna piirkonnas. Kasumlikkust nähakse ka koostöös teiste arendajatega läbiproovitult headeks osutunud piirkondades, näiteks Pirita, Viimsi, Jüri, Saue ja veel üsna avastamata Saku.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:03
Otsi:

Ava täpsem otsing