Veranda pikendab suve ja loob piduliku meeleolu.

"Kõige parem on muidugi, kui veranda saab ehitada kõige päiksepaistelisemale küljele, et oleks võimalikult palju sooja lõuna- ja õhtupäikest," soovitab ASi Saare EREK ehitaja Juhan Oeselg. Samuti olgu koht privaatne ja otsese tuule eest varjatud. Privaatsust aitavad luua erineva kõrgusega igihaljad põõsad ja puud, samuti istutuskastid õitsvate ronitaimedega.

"Veranda suurusega ei tasuks koonerdada," selgitab Oeselg. Köögi või söögitoa laiendusena ehitatud veranda võiks jääda 10 m" piiresse. Liiga väike põrandapind takistab suurema rahvahulga koosviibimist.

Vahel pole võimalik verandat maja kõrvale ehitada. Siis saab veranda ehitada eraldi aiarohelusse. Et veranda ei jääks liiga eraldatuks, võib maja ja veranda vahele ehitada lihtsa konstruktsiooniga pergola. "Varikäigu saab ehitada puidust ning vihma kaitseks katta karastatud klaasiga," räägib Oeselg. Kuna pergola on iseseisev ehitis, tuleb postid kinnitada plintide külge korralikult.

Kuna veranda on püsiehitis, vajab see kindlasti vundamenti. Seega peab pinnas olema kuiv ja suhteliselt tasane. "Vundamendi valikut mõjutab suuresti ehituslaad," selgitab Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektori asetäitja Märt Riistop. "Kõige lihtsam ja kiirem variant on ehitada restpõrand või betoonplaatidest vundament, aga sellise ehitusvõtte juures peab pinnas olema kõrge ja praktiliselt aasta läbi kuiv," hoiatab Riistop. Kuid isegi siis võib pinnaseniiskus ajapikku imbuda põrandasse ja lühendada selle eluiga.

Riistopi sõnul on kulukam, kuid kindlam soojustatud põranda ja tuulutusruumiga vundament, mis ehitatakse plintidele ning mis on aastaringselt kasutatav ja kauakestev.

"Puit ja klaas on seina ja karkassi ehituseks parim ja ühtlasi traditsiooniline ehitusmaterjal," räägib Oeselg. Tema kinnitusel peavad aastaringselt kasutatava veranda aknad olema kahekordsed ja seinad soojustatud.

Veranda põranda võib näiteks katta kiviga, mis on vastupidav, kergesti hooldatav ja soojust talletav (näiteks klinker). Põrandakattena sobib kasutada ka kahhelkivi, tellist ning looduslikku kivi.

Veranda katuse valikul tuleb lähtuda funktsioonist. "Kui enamik päikesevalgust tuleb katuse kaudu, võib katuse teha klaasist," arvab Oeselg. Sellise katuse eelis on piiramatu vaateväli taevasse, kuid puudusena kütab päike veranda kuumaks. Kuumust vähendab tuulutus läbi katuseakende, samuti rullkardinad, puidust ribakardinad ja moodsad lamellkardinad. Kui katuseala on kõrgete puudega varjatud, võib katusematerjaliks valida sama kattematerjali mis majal (plekk, kivi).

Et veranda ei jääks ilmetuks, võib selle sisearhitekt Liina Haamer Walleri sõnul sisustada lihtsate, kuid praktiliste detailidega. "Hubase õhkkonna saab luua kamina või lahtise koldega, mille võib paigutada keset ruumi, sest soojus levib siis ühtlaselt," räägib ta. Kamina ehitamisel verandale olgu katus plekist ja lagi puidust. Kaminat võib asendada ka vedelküttel töötav küttekeha. Samuti saab Haamer Walleri kinnitusel kasutada infrapunakütet, mida saab ka seinale ja lakke kinnitada. Valgustitena sobivad veranda ümber aeda postvalgustid ja maapinda süvistatud valgustid, sisse tagasihoidlikult kumavad kohtvalgustid.

"Suurepäraseks sisustuselemendiks on mitmesugused rohkeõielised lilled ja erivärvilised ronitaimed," soovitab Haamer Waller, "lisaks suured savipotid erinevate detailidega." Samas rõhutab ta, et taimedega ei tasu liiale minna, sest sisu ja vorm peavad saavutama tasakaalu.

Eriti hästi sobib verandale tema kinnitusel korvmööbel, mis talub suuri temperatuurikõikumisi, samuti täispuitmööbel, mille suur valik lubab veranda sisustada rikkalikult ning maitsekalt.

Autor: Marina Tigasing