Läänemaa ettevõtete TOP

Teeli Remmelg 07. juuni 2006, 00:00

Puust aiamaju tootev Tene Kaubandus end reklaamima ei pea, sest pikaajaliste klientide ostusoovid kasvavad jõudsalt.

"Pöörame suurt tähelepanu suhetele olemasolevate klientidega ja usun, et just koostöö heade partneriga on taganud meile püsivalt edu," arvab Tene Kaubanduse tegevjuht Riho Reesar põhjustest, miks nad on neli aastat järjest TOPi esikolmikus püsinud. Kaks aastat tagasi oldi nagu tänavugi esikohal.

Kvaliteetne toodang erilist reklaami ei vaja, koostööpartnerite tellimused on pidevalt suurenenud ja pigem öeldakse vähemtasuvaid tellimusi ära.

Ettevõte investeeris eelmisel aastal pea 9 miljonit kvaliteeti ja töökeskkonda - osteti uus tööpink ja ehitati uus tootmishoone. Ettevõtte omanikud Riho Reesar ja Heino Kirs on oma ettevõtte üle silmanähtavalt uhked. Ja selleks on ka põhjust, sest kunagiste räämas Haapsalu REVi hoonete asemele on kerkinud juba eemalt silma torkavad kaasaegsed tootmishooned ning korda on tehtud ka hoonete ümbrus.

Hiljuti tööle tulnud müügijuht Kristel Teras lisab omalt poolt, et Tene Kaubandusel on Haapsalus väga hea maine eelkõige hea palga ja töötingimuste tõttu. Ka juhid ei kurda töötajate leidmise üle - järelikult on tehtud õigeid otsuseid.

Ettevõtte peamised sihtturud on Holland ja Saksamaa, kus igas korralikus aias seisab traditsiooniliselt ka väike aiamajake. Majakesi müüakse välismaal kaubanduskettides ja nende kokkupanek on nii lihtne, et sellega saab ostja joonise järgi ise hakkama. Kuus müüakse ligi 700 majakest, mis on kliendi tellimuse järgi valmistatud ja pakendatud.

Nagu paljud äriideed, sai ka aiamajakeste tootmine alguse tänu Saksamaalt juhuslikult tulnud koostöösoovile, ja Reesari arvates on edu taganud pühendumine ühele valdkonnale. Mitmel rindel rabelemine raiskab liigselt energiat.

Valimisaasta andis rohkem tööd Lääne Teede ASi tegevjuhi Märt Järviku sõnul suurendas mullune valimisaasta teede hooldus- ja remonditöid.

Autojuhid ühelt poolt rõõmustavad valimisaastate üle, sest siis saab tavapärasest rohkem teid korda. Teiselt poolt kirutakse aga ummikuid ja ümbersõite.

Tegevjuhi Märt Järviku jaoks tähendas valimisaasta aga lihtsalt igapäevast tööd, kuigi suurema töökoormusega. Ettevõte hooldab regulaarselt Läänemaa riigiteid ja töötajad on hooajaliselt suurema koormusega harjunud.

"Tahaksime tegeleda rohkem ennetava tegevusega, mitte hilisema "tulekustutamisega." Kahjuks pöörab riik vähe tähelepanu teede profülaktikale. Kuid ka katust ei värvi ju keegi talvel, see tuleb ikka enne ära teha, et ta kauem püsiks." ütleb Järvik.

Lääne Teede hooldada on 750 km riigiteid, millest 350 km on kruusateid. Kuigi töö on raske, on töötajate voolavus siiski väike.

Järviku sõnul hindavad töötajad just võimalust teha erinevaid asju, kuigi hooajal on koormus suur. Jäävad ju kiired ajad ikka kevadperioodi, mil teedesse enam auke tekib ja nende lappimisega kiirustama peab. Ka ei plaanita suviti töid reede ja pühapäeva õhtuteks, sest siis on liiklus Hiiumaa praamile ruttajate ja sealt lahkujate tõttu tihe.

Töötajate nappus pidurdab arengut Neljandat aastat esikolmikusse jõudnud Örnplast Eesti tegevdirektor Peeter Pappel tunnistas, et töötajate leidmine on alates eelmisest aastast probleem.

"Kui varasematel aastatel on meil olnud pidevalt inimesed "ootelistis", siis hetkel on hädasti vaja müügijuhti, kuid sobivat kandidaati pole silmapiiril," ütleb Pappel. "Varem oleme enamiku töötajaid leidnud soovituste kaudu, sest Haapsalu on väike ja inimesed tunnevad ikka ümbruskonna inimesi. Samas on siit praegu raske leida inimest, kes räägiks inglise keelt - aga meie müügitöös on see vältimatu."

Lihttöölisi on kergem leida, kuigi töö on raske ja kõigile see ei sobi. Samas ei ole inimeste leidmine enam nii lihtne kui paar aastat tagasi. Mõned töötajad on läinud ka välismaale, kuid enamasti on see lühiajaline ja hiljem tahetakse tagasi tulla.

Tootmisjuhi Kaido Sasse sõnul tehti eelmisel aastal suur hüpe tööviljakuses tänu uuele tootmistarkvarale, mis võimaldab kõigi töötajate tööd tunduvalt kiiremini ja täpsemini korraldada. Programm saadi Rootsi emafirmalt, kes tagas ka juurutamise ja koolituse.

Kvaliteedi- ja logistikajuht Madis Raudsepp lisab, et toimiv kvaliteedijuhtimissüsteem tagab väga väikese vigade protsendi, sest inimeste koolitusele pannakse suurt rõhku.

Örnplast toodab peamiselt suuri plastanumaid (näiteks kütusepaake) tuntud Skandinaavia kaubamärkidele Volvo, Scania ja Husqvarna. Lisaks toodetakse ka merepoisid. Ettevõte kuulub täielikult Rootsi firmale Örnplast AB. Rootsi kvaliteedinõuded on väga karmid ja seetõttu on inimeste koolitus ja investeeringud tootmise täiustamisse esmatähtsad. Ka väike plekk küttepaagil võib olla piisav, et terve partii tagasi saadetaks.

Eelmisel aastal valmisid uus materjaliladu ja viimistlustsehh. Firma annab tööd pea 40-le lähiümbruses elavale inimesele.

Välisturg kasvatab tootmisfirmade käivet ja kasumit Läänemaa möödunud aasta kuuest gasellettevõttest tegeleb neli tootmisega. Kaks neist - Örnplast ja Tene Kaubandus - on mitu aastat järjest jõudnud ka Läänemaa TOPi esikolmikusse.

Kummagi firma äriplaanid ja areng on olnud erinevad - Örnplast teeb allhanget Rootsis asuvale emafirmale, samal ajal kui Tene Kaubandus kuulub täielikult Eesti omanikele.

Samas ekspordib ka Tene Kaubandus valdava osa enda toodetud aiamajakestest ning müüb Eestis vaid minimaalse osa.

Samuti kiiresti arenevate gasellfirmade hulka kuuluv Lindsaw Eesti AS tegeleb masinaehituse ja metallitöödega. Ettevõte ekspordib põhiosa toodangust Soome, Saksamaale, Norrasse ja Rootsi.

Klaase tootev Pal-Klaas AS turustab oma toodangut nii Eesti kui ka välismaal. Ettevõtte käivet on kasvatanud Eestis kestev ehitusbuum, millega kaasneb ka nõudlus akende järele.

Ettevõtted peavad oma kiire kasvu põhjusteks valdavalt häid koostööpartnereid ja nõudluse kasvu välisturgudel. Samas on probleemideks tööjõupuudus ja töötajate äravool. Tallinna lähedus võimaldab inimestel käia tööl seal, kus pakutakse kõrgemat palka ja paremaid tingimusi.

Uute kiiresti arenevate ettevõtete tekkeks annavad lootust mitmed edukad arenguprojektid. Tööstuse arendamiseks sobivad hästi kaks piirkonda - üks on Uuemõisa ja teine Kiltsi lennuväli.

Uuemõisas arendatakse ettevõtlusinkubaatorit, mis võimaldab uutel ettevõtetel turvaliselt startida. Kindlasti mõjutab ettevõtluskeskkonda positiivselt Haapsalu kutsehariduskeskuse loomine Taebla kutsekooli baasil.

Küsitlus: Millised on teie maakonna ettevõtlust soodustavad tegurid?EHC Teknik OÜ
Hea logistiline asukoht, lähedal Tallinn ja sadamad.

K.Met AS
Arvame, et Lääne maakonnas ettevõtlust soodustavaid tegureid pole. Pigem vastupidi...

Movek Grupp OÜ
Oleme Ridala valla ettevõte. Vallapoolne hea tahe ettevõtluse arenguks.

Sanco AS
Odav tööjõud, arenev ja odav kinnisvarapiirkond, mis omakorda toob juurde uusi ja suuremaid investeeringuid (eriti tootmise vallas). Lähedus Tallinnaga.

Teele P & P OÜ
Turism, tervisekeskused.

Sambla AS
Ei soodusta ega takista.

Haapsalu Tarbijate Ühistu
Puuduvad.

2004. aasta TOPi võitja Örnplast Eesti AS saavutas tänavu kolmanda koha, samal ajal kui mullune 2. koht Tene Kaubandus sai tänavu esikoha.

Mõlemad firmad on püsinud esikolmikus viimasel kolmel aastal. Samuti kuulusid ettevõtted tänavu kiiresti arenevate gasellfirmade hulka. Örnplast Eestist ja Tene Kaubandusest on antud lühike ülevaade tänavuse TOPi edulugudes. Suuri muutusi võrreldes eelmise aastaga kummagi firma juhid ei täheldanud, pigem on investeeritud kvaliteeti kui agressiivsesse laienemisse.

3. koha saavutas eelmisel aastal transpordifirma Est-Trans, kes tänavu oli 11. kohal. Ettevõte on üks Scania suuremaid kliente ja 2004. aastal osteti 18 uut veokit. Firma veokid veavad jahutatud ja külmutatud kaupa kogu Eestis, sooritatakse ka rahvusvahelisi vedusid. 2004. aasta suurimaks saavutuseks pidasid firma omanikud Kesko/Rimi toodete laialiveo, ladustamise ja komplekteerimise lepingu sõlmimist.

Eelmise aasta erilehes kirjutati, et Läänemaa Eesti keskmisest kõrgem tööpuudus ja madalam palgatase ei luba suurt nõudlust kohalike elanike hulgas. Haapsalu kinnisvara arendustegevus on hoogustunud eelkõige väljastpoolt tulevaid puhkajaid silmas pidades.

Läänemaa maavanem Sulev Vare kiitis maakonna stabiilseid firmasid, kes vaatamata tööjõupuudusele ja maakonna elanike Tallinnas töötamisele suudavad siiski edukad olla. Tema arvates on uutel raske tippu jõuda. Läänemaal asutati uusi ettevõtteid viimati siis, kui väljaspool Tallinna ja Harjumaad sai maksusoodustusi. Ühe-kahe mehe firmasid tekib ja kaob kogu aeg, suuri firmasid mitte, kahetses Vare möödunud aastal Läänemaa arengust rääkides.

Maakonna ettevõtete TOPi pääsemiseks peab ettevõtte registreerimisaadress või tootmine/tegevus asuma vastavas maakonnas. Samuti peab ettevõte olema tegutsenud kahel järjestikusel täismajandusaastal.

2005. aasta TOPi koostamiseks tellis Äripäev justiitsministeeriumi registrikeskusest 2004. aasta majandustulemuste põhjal maakonna 150 käibelt suurima ettevõtte andmed. Andmed saadeti ettevõtetele kontrollimiseks ja paluti neid täiendada 2005. aasta majandusnäitajatega. Arvutustes osalesid kõik ettevõtted, kes saatsid TOPi koostamiseks vajalikud finantsnäitajad.

Koond-TOPis näidatakse ära 50 parima ettevõtte andmed, kõigi TOPis osalejate andmed leiab üldandmete tabelist Äripäeva kodulehelt.

Ettevõtted seatakse pingeritta kuue näitaja põhjal. Arvutamise aluseks võtame 2005. aasta müügitulu, müügitulu kasvu võrreldes aasta maksueelse kasumiga, kasumi kasvu võrreldes 2004. aastaga, rentaabluse aastal 2005 ja omakapitali tootlikkuse aastal 2005.

Iga näitaja põhjal reastatakse ettevõtted edetabelitesse, iga koht järjestuses annab kohale vastava arvu punkte. Kuue tabeli punktid liidetakse. Võidab kõige vähem punkte kogunud ettevõte.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:03
Otsi:

Ava täpsem otsing