Otsused ja inimesed

Katri Soe 07. juuni 2006, 00:00

Karjäärist edukas pangas loobunud ABC Kinga tegevdirektor Evelin Hiie läks hoopis teise valdkonda, tegema oluliselt suurema vastutusega tööd.

Evelin Hiie: Otsuse tegemise ajaks olin Hansapanga Kuressaare kontoris töötanud juba üle kuue aasta. Kõik oli tore, kuid ma ei suutnud väga prestiižses ja igati turvalises ettevõttes endale uut motivatsiooni leida. Kõik jäi kuidagi väikeseks. Uus väljakutse sadas kui kingitus sülle. Vähemalt siis tundus see nii. Mõtlemata sellele, mida otsus töökoht vahetada tegelikult ikkagi endaga kaasa toob, võtsin pakkumise pikemalt kaalutlemata vastu.

Esialgu lihtsana tundunud otsuse iva oli aga selles, et minu jaoks ei tähendanud väljakutse vastuvõtmine vaid pelgalt töökoha muutust. See tähendas ka elukoha vahetamist. Tuli lõhkuda oma turvaline ja paigas maailm ühes Eesti ilusas linnakeses ja hakata kõike otsast ehitama hoopis teises ja tundmatus keskkonnas. Tagasi vaadates oli just see otsuse juures kõige raskem. Kuid minul mõlkus toona peas vaid üks mõte - kuidas ma uues ametis hakkama saan? Kuidas uue elukorraldusega toime tulen ja millised riskid tehtud otsusega kaasnevad, selle peale ei mõelnud ma kordagi. Niivõrd suur oli tahe uutele väljakutsetele vastu astuda. Samas teadsin ka seda, et kui ma üldse elukohta soovin vahetada, siis ajastus on hea, sest laps oli sügisel minemas esimesse klassi. Pigem oli õhus küsimus - kas nüüd või mitte kunagi? Ilmselt oli see teadmine ka üks kiire otsuse tegemise olulisematest mõjutajatest.

Kui kõik tundus nii libedalt minevat, siis milles oli tehtud otsuse raskus? Täna ajas tagasi vaadates oli tegu minu elu totaalselt muutva otsusega, mida oleks võinud tõsisemalt kaaluda. Õnneks ma ei teinud seda ja olen väga rahul, et nii läks.

Leian, et pigem on küsimus selles, kui raskeks inimene ise oma otsuste langetamise teeb. Mõni väga raske otsus, mille langetamise kallal kunagi sai vaeveldud, võib tagantjärele vaadates olla arusaamatult lihtne ja loomulik asjade käik. Ka vastupidi - väga kergelt tulnud otsus võib nüüd tunduda väga tähtsa ja raske valikuna.

Personaliotsingufirma Amrop Hever juhi Tiina Keskküla jaoks on üks raskemaid otsuseid kogu karjääri jooksul olnud tublist ja kohusetundlikust töötajast loobumine.

Tiina Keskküla: 180kraadiseid pöördeid on tehtud nii tööl kui ka isiklikus elus. Kõik sellised otsused on olnud rohkem või vähem rasked. Üks raskemaid otsuseid, mis mul üldse teha on tulnud, oli siis, kui mul tuli välja vahetada oma firma büroojuhataja. Tegemist oli minu jaoks väga olulise inimesega. Ta alustas firmas sisuliselt koos minuga, koos olime töötanud kümme aastat. Inimene oli aus ja kohusetundlik, võisin kõik majapidamise ja finantsidega seotud küsimused rahuliku südamega tema hoolde jätta.

Probleemiks sai aga see, et tal hakkas pikkamööda tervis alt vedama. Alguses see ehmatas, aga lootsin, et tal läheb paremaks ja olukord stabiliseerub. Toetasin teda, nagu oskasin, ja vahelduvate tõusude-mõõnadega saime kuidagi hakkama. Nii kestis see kokku viis aastat, muutudes järjest hullemaks. Kuni selleni välja, et viimase kahe aastaga läks asi täiesti käest ära. Lõpuks olin ise ja olid ka teised töökaaslased stressis, mul tuli ära teha temast tegemata jäänud tööd ja meie mõnusast töökeskkonnast polnud suurt midagi järel. Kui ma talle oma otsusest lõpuks teatasin, vastas ta mõistvalt, et jah, ta saab mu otsusest aru, et ma olen isegi kannatlik olnud. Ta oli sellest, et ta peaks töölt lahkuma, tegelikult ammu aru saanud ja oli õnnelik, et sai siiski veel meiega koos töötada.

Temast loobumine oli otsus, mida oli väga raske ratsionaalselt langetada. Meil on väike firma, kokku viis inimest, kõik on siin töötanud keskmiselt kaheksa aastat. See on homogeenne tiim, kus inimesed tihti ei vahetu. Vastastikune hoolimine ja usaldus on väga tugevad. Kõnealune kaastöötaja oli inimene, kelle käes oli firma rahakott, ma usaldasin teda ega kippunud uut inimest otsima.

Tagantjärele võin öelda, et kartsin otsust tehes oluliselt rohkem, kui oleksin pidanud. Minu probleem oli see, et ma mõtlesin talle liiga palju kui inimesele ja elasin kaasa tema probleemidele. Kannatasin ise ja lõpuks hakkas ka firma tegevus kannatama. Ma olin võtnud inimese eest isikliku vastutuse - oluliselt suurema, kui seda tavaliselt tehakse. Tegelikult on aga nii, et kedagi ei saa päästa, kellegi teise eest ei saa elada. Raskel hetkel tuleb inimest toetada, aga see hetk ei saa liiga kauaks kestma jääda.

Karastusjooke tootva Coca-Cola HBC Baltikumi kvaliteedijuht ja Eesti tootmisjuht Hele Talur oli raske valiku ees - kas otsida lahkuva alluva asemele kogemustega inimene väljastpoolt organisatsiooni või koolitada välja noor töötaja ettevõtte seest?

Hele Talur: Ettevõtte edukuse määrab see, kui professionaalsed ja motiveeritud inimesed seal töötavad. Sestap on minu jaoks ühtedeks raskemateks otsusteks olnud osakonda töötajate valimine. Rahvusvahelises firmas määrab edutamise reeglina pikk töökogemus.

Kaalusin nelja aasta eest hoolikalt, kuidas ja kellesse investeerima hakata, et saaksin kasvatada enesele sellise alluva, kes suudab areneda, kellest saab oma töös õnnestuv töötaja ning mulle hea koostööpartner. Esimene mitteformaalne arenguvestlus toimus ühe noore, äsja ülikooli lõpetanud alluvaga, kes tol ajal oli ettevõtte Tallinna tootmistehases mikrobioloog. Tema töötulemused ja suhted kolleegidega olid head. Nägin, et temas on suur potentsiaal areneda kõrgemale, veelgi vastutusrikkamale ametikohale ning tegin talle ettepaneku rääkida asumisest labori alljuhi ametikohale. Alljuhtide ametikohad on osakondades ühed olulisemad, kuna tegu on vahelüliga reatöötaja ja ettevõtte juhtkonna vahel, kes tagab nende struktuuritasandite efektiivse kommunikatsiooni. Ametikoha muudatus toimus juba samal aastal paar kuud hiljem.

Noore töötaja esimeseks uueks kohustuseks oli välja õpetada järgmine inimene mikrobioloogi ametikohale ning seejärel jätkata labori alljuhina. Kuna töötaja näitas ka edaspidi üles pidevat huvi end arendada ja juurde õppida, jätkus tema arengu ja karjääri planeerimine juba märksa formaalsemalt ja teadlikumalt. Praegu on mul hea meel tõdeda, et tegin toona õige otsuse, sest pärast kolme aastat pidevat arengutööd on ta saanud oma tööle hea tagasiside. Edutasime ta äsja veelgi kõrgemale, ettevõtte Baltikumi kvaliteedi tagamise juhi ametikohale.

Fotod: Maris Ojasuu, Julia-Maria Linna

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:17
Otsi:

Ava täpsem otsing