Annuse kinnisvarafirma maadleb Riias bürokraatiamasinaga

Gert D. Hankewitz 08. juuni 2006, 00:00

Kui siinsed arendajad kurdavad, et Eestis on arendusprojektide asjaajamine liiga bürokraatlik ja aeganõudev, siis Läti pealinnas Riias võib puuduliku infrastruktuuri arengukava ja ametnike ülekoormuse tõttu veelgi kauem minna.

Nädala alguses Riias toimunud Baltimaade kinnisvarafoorumil tõdes ka Toomas Annuse firmale Merko Grupp kuuluva kinnisvaraarendusettevõtte E.L.L. Kinnisvara juht Aldo Dapon, et temagi juhitaval firmal on Riias neljast projektist kolmel bürokraatia tõttu probleeme.

"Ei saa süüdistada linnavalitsust, aga bürokraatia on aega nõudnud rohkem kui Eestis," sõnas Dapon, jättes täpselt ütlemata, mille taha projektid venima jäänud on. "Eelkõige sõltub see projektist, selle asukohast ja mahust," lisas ta.

Daponi sõnul menetleb firma praegu kolme büroohoone projekti ja on kõigi puhul pidanud otsima linnavalitsusega tõsiseid kompromisse. Üheks takistuseks on firmajuhi sõnul see, et kõik ehitatavad hooned, millel on rohkem kui viis korrust, vajavad projekti avalikkusele tutvustamist ning arutelu. Pärast seda peab projekti kinnitama Riia linnaduuma.

"Kuna suurem osa kesklinna piirkonda ehitatavast hoonestusest on kõrgem kui viis korrust, tähendab see seda, et sisuliselt iga projekt kooskõlastatakse poliitikutest koosnevas linnaduumas, mis on loomulikult aeganõudev protsess," märkis Dapon. Samas tõstis Dapon esile, et seadust on nüüdseks muudetud ning see nõue kaob järmise aasta alguses, samuti on linnal üldplaneering ning loodud on ka linnarhitekti ametikoht.

Colliers Internationali investeeringute direktor Ardi Roosimaa tõdes, et projektid Lätis, eriti Riias, võtavad endiselt rohkelt aega kooskõlastuste ja lubade staadiumis. "Arendustegevust mõjutab see muidugi pidurdavalt. Samas arvestades, et turg on ääretult aktiivne, hoiab see nn ülekuumenemist tagasi," sõnas Roosimaa.

Tema jutu järgi kannatab Riia suuresti töökäte puuduse all, mille on põhjustanud asjaolu, et suur osa linnast on UNESCO järelevalve all ja nn vabas tsoonis on projektide maht sedavõrd suur, et nende kooskõlastamine võtab puht füüsiliselt pikalt aega.

Samuti Lätis tegutseva Arco Vara juhatuse esimees Viljar Arakas ütles, et tema siiski mingit vahet Läti ja Eesti asjaajamisel ei näe. "Nii meil kui ka Lätis on iga projekti puhul aja- ning asjaajamiskulu erinev," märkis Arakas, kes kiitis samuti järgmisel aastal kehtima hakkavat üldplaneeringut.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:03
Otsi:

Ava täpsem otsing