Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Hiiumaa ettevõtete TOP

Merike Lees 08. juuni 2006, 00:00

Plastimaakonna Hiiumaa mullune edukaim ettevõte Dale LD peab edu aluseks varasemaid investeeringuid.

"Eelmiste aastate investeeringud tasusid ära," nentis plasttoodete tootmise ja plastosade valmistamisega tegeleva Dale LD tegevjuht Tiit Asumets.

Investeeringutele kulus ettevõttel ülemöödunud aastal kaheksa, möödunud aastal seitse miljonit krooni, sel aastal plaanitakse investeerida viis miljonit krooni.

Ettevõte on vahetanud vana tehnoloogia uue vastu - 25 tehnoplastseadmest on 12 uued, kasutatud seadmeid enam ei osteta. Asumetsa sõnul eristab uusi vanadest nende suurem täpsus. Tänavu tahetakse korrastada eelkõige ettevõtte ümbrust ja õueala, panna asfalt ja muruväljakud. Sellest investeeringust hüvitab pärast 50% EAS, lootis Asumets.

Suurt efekti andis Dale käibesse ja kasumisse ülemöödunud aastal Soome firma Ensto OYga sõlmitud koostööleping. "Koostöö on läinud väga hästi - 30 protsenti firma käibest tuli Enstolt," kinnitas Asumets. Ensto teeb releesid ja lüliteid, neil on Soomes palju suuri elektrialajaamu, kuhu on osi vaja. Dale teeb neile üle 100 erineva plastdetaili.

Tänavuseks Asumets nii suurt kasu enam ei prognoosi, kuna piir tuleb ette. Samuti ei oska ta hinnata Ensto enda kasvupotentsiaali, mistõttu on tal tänavuseks tehtud prognoosid üsna tagasihoidlikud, kasum isegi väiksem kui eelmisel aastal ja käive neli miljonit suurem.

Dalel on kolm suurt koostööpartnerit: AS Henkel Makroflex Eestis, Soomes Henkel Makroflex OY ja Ensto OY. Riskide hajutamiseks peab Asumets vajalikuks veel ühe suure partneri leidmist, kuid see eeldab omakorda tootmise laiendamist. "Ma loodan, et saame tänavu 36 miljonit krooni käivet, ega rohkem ei saagi siin saada, lagi tuleb ette," lausus ta.

Dale LD on Hiiumaal hinnatud tööandja, kes pöörab tähelepanu ka töötajate heaolule. "Inimese eest tuleb hoolitseda nagu Jaapanis, siis nad ei lähe kuskile," kinnitas Asumets. Asumetsa sõnul maksavad nad Tallinna mõisteski head palka, kuid selle suurust ta ei tea, pakub vaid, et üle 10 000 krooni. Kaadrivoolavust on Dales vaid niipalju, kui on lahti lastud või kui inimesed on ära kolinud.

Toidukarpide tootja tagasi esikolmikus Plastpakendite tootja EstPak Plastik on pärast aastast vaheaega taas Hiiumaa ettevõtete esikolmikus.

EstPak Plastiku juht Enno Harjak ei oska stabiilselt Hiiumaa ettevõtete esirinnas püsinud firma langemist 2004. aasta TOPis viiendale kohale põhjendada muu, kui TOPi metoodikaga, sest numbrid on igal aastal eelnevaga võrreldes kasvanud.

"Meile on iga juurdetulnud miljon suur saavutus, mingit mõõna ei ole olnud," kinnitas ta.

Eelmise aasta edu taga nägi Harjak ennekõike uusi tooteid ja vorme, mis andsid toodangumahtu juurde. EstPak Plastik toodab pakendeid teistele tootjatele, lähtudes nende soovidest ja vajadustest. Nii valmistatakse paarile Soome ettevõttele sõõrikute karpe, Kalevile šokolaadikommikarpide aluseid ning sel aastal tulevad tootmisse uued kringlikarbid. EstPak Plastiku ärile annab hoogu juurde ka inimeste harjumus ja valmisolek osta rohkem valmistoitu.

"Ehkki me püüame tulla vastu kliendi soovidele, määravad tehnoloogilised kriteeriumid siiski selle, mida me suudame ja mida mitte," ütles Harjak. Nii mõeldakse uute seadmete soetamisele, mis lubaks kasutada uute pakendite tegemiseks ka teistsuguseid materjale.

Äri efektiivsusele aitas kaasa kahe pakkeliini soetamine, millega säästetakse hulk tööjõudu. Tööjõud kallineb aga iga aastaga, märkis Harjak. Pärast pakkeliinide soetamist suutis firma sama töötajate arvuga kasvatada käivet kuus miljonit krooni.

Lähiaastate eesmärgina nägi Harjak uute liinide soetamist ja suuremate tootmisvõimsuste poole liikumist. Tööd tuleb teha ka turgudega, et leida uusi kliente. EstPaki peamised turud on Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes. Kummalisel kombel on Rootsi väga konservatiivne ja seal need pakendid eriti ei lähe, märkis Harjak.

Hiiumaa plastitööstuse lipulaev vahetas juhti Eelmise aasta TOPi võitjas M ja P Nurstis käib juhi- ja põlvkonnavahetus, kuna vana juht läheb pensionile ja annab teatepulga üle pojale.

Eelmisel nädalal oli M ja P Nurstis üldkoosolek, kus rahuldati ettevõtte rajaja ja senise juhi Mati Nursi soov pensionile minna ja valiti uueks juhiks paar viimast aastat ettevõtte arendusjuhina töötanud perepoeg Agur Nurs.

"Tulevik on noorte päralt. Ka president peaks aru saama, et noored saavad paremini hakkama," põhjendas Mati Nurs on kõrvalejäämist perefirma juhtimisest.

Firma loomisest peale ettevõttes töötanud ja montaažitöölisena alustanud Agur Nurs kinnitas, et mingit revolutsiooni tema asumine ettevõtte etteotsa endaga kaasa ei too. "Midagi ümber leiutama ma ei hakka, suunad jäävad samaks, tööd jäävad samaks," lausus ta.

Uue juhi sõnul peab ettevõtte kasv jätkuma, kuigi tööjõunappus seab siin omad piirid. "Eestis ei ole enam tööjõudu võtta, peab rohkem seadmetele panustama," ütles Agur Nurs.

Vaadates tagasi oma viimasele aastale Nursti juhina, tõdes Mati Nurs, et see oli hea. Ka see aasta on olnud hea, kuid mitte kerge. "Läheb raskemaks, kuna riigiametites tõstetakse palku ja palgasurve paneb ettevõtjad raskesse olukorda," ütles Nurs.

Mati Nurs on suurim osanik teises plastifirmas, samuti 1991. aastal Nurstes loodud Dale LDs, kes osutus eelmise aasta tulemuste põhjal edukaimaks Hiiumaa ettevõtteks. Kahe eraldi firma pidamist peab Nurs õigustatuks, kuna üks tegeleb plastmassi survevaluga, teine aga monteerib asju kokku.

"Dales olen ma lihtsalt omanik, selle töös ja juhtimises osaleda ei oleks eetiline," rääkis Mati Nurs. "Me ei ole konkurendid, sest Hiiumaal ei ole konkurente. Me teeme igaüks oma asja ja oleme kokku leppinud, et üksteise liivakasti ei trügi. Maailmas on ruumi küll."

Uute turgude leidmisega tegeletakse Nurstis pidevalt. Kaudselt on Nursti tooted vallutanud juba terve Euroopa, kuid seda soomlaste kaudu.

Gasell paneb lampe kokku Hiiumaa kiiresti arenevate väike ja keskmise suurusega ettevõtete TOPi tegevusalad kattuvad suuresti maakonna TOPi ettevõtete omaga: nii on kuuest Gaselli TOPis äramärgitud ettevõttest kolm on Emmastes ja teevad ilma plastitööstuses.

Tulenevalt TOPide arvutamise aluseks võetavatest erinevatest majandusaastatest, on Gaselli TOPis esikohal maakonna TOPi 19. koha omanik, kuid eelmisel aastal maakonna TOPis teise koha pälvinud elektrivalgustite ja -lampide tootja Liisbet Tukat OÜ.

"Tööd on kõvasti," ütles lae-, seina- ja lauavalgusteid tootva Liisbet Tukati juht Olev Tukk.

Mullusega võrreldes on lisandunud mitu uut turgu - Pakistan, Poola, Tšehhi ja Slovakkia, juba varem eksporditi lampe USAsse ja Venemaale, mis on Tuki sõnul nende kõige suurem turg.

Turunduse ja müügiga Liisbet Tukat ise ei tegele, see jääb Soome ettevõtte OY Lival kanda, kellele Liisbet Tukat teeb allhanke korras montaaži 1993. aastast saadik.

Igal aastal tuleb tootmisse uusi mudeleid, mille komponendid on samad, kuid kuju erinev. Laborid asuvad Soomes, seal töötatakse uued mudelid välja ning pannakse Eestis kokku. "Suund on sinnapoole, et manuaalvalgustite osakaal väheneb ja elektrooniliste valgustite osakaal suureneb," sõnas Tukk.

Aastas plaanib Liisbet Tukat 5protsendilist kasvu ja Tuki sõnul tundub, et nii ka läheb. Töötajate arv kõigub ettevõttes 100-110 vahel ja töötajate põuda veel tunda ei ole, kuid Tukk ei välista seda aasta-paari pärast.

Järgmiste aastate arenguid ei oska Tukk planeerida, sest uute mudelite ja klientidega tegeleb Soomes Lival ja nende otsustest sõltub ka Liisbet Tukati käekäik.

Liisbet Tukat on perefirma, mis kuulub Hannele ja Olev Tukkile. 1990ndate alguses alustasid nad külakaupluse pidamisest, kuid siis tõdesid, et kui inimestel tööd ei ole, pole neil ka raha, mille eest kaupa osta, ning lõid firma, mis pakkus uusi töökohti. Firma nimi tuletati tütre hüüdnimest Liisbet.

Küsitlus: Millised on teie maakonna ettevõtlust soodustavad tegurid?Aivo Harjak, Mameta H OÜ juhataja
Turvaline, hea, aga ka kallis elukeskkond. Samuti hiidlase hästi arenenud kadedusetunne, mis paneb inimese tööd rabama. Kahjuks on see teistpidi ka pidur, kuna hiidlane hiidlase käest eriti ei taha midagi osta, mandril lähevad palju paremini rahakotirauad lahti.

Ülo Kikas, Pharma Systems Eesti OÜ tegevdirektor
Väikses kogukonnas on töötajal suurem vastutus ehk kõrgem moraal kui linnapiirkonnas, kus ollakse anonüümne. Hiiumaal on igaühel oma "käekiri", mis määrab palju ja mida kõik teavad. Piiratud arv töökohti, mis motiveerib tööle, pidurdab plahvatuslikku palgatõusu ja kaadri voolavust võrreldes linnapiirkondadega. Meeldiv ja turvaline elukeskkond, mis säilitab töötajate tervist ja stabiilset töövõimet.

Ants Vahtras, Pildikoda OÜ juhatuse esimees
Turvaline elukeskkond. Korralikult väljaarendatud sotsiaalne infrastruktuur: lasteaiad, koolid, spordisaalid, kino, raamatukogud jne.

Võrreldes mullusega ei ole Hiiumaa TOPi esikolmikus olulisi muudatusi, kohad on vahetanud vaid M ja P Nurst ning Dale LD, teisele kohale on viiendalt tõusnud EstPak plastik, kes asendab sellel kohal Gaselli TOPi võitjat Liisbet Tukatit.

Kuna Hiiumaal annab tooni plastitööstus, siis koolitatakse Suuremõisa tehnikumis juba teist aastat ka plastitöötluse eriala spetsialiste.

Selle eriala taga on kohalike plastitöösturite huvi. Kohaliku plastiühingu abil töötati välja õppekavad ja praktikavõimalused. Osa praktikat toimub M ja P Nursti õppeklassis, kirjutas Suuremõisa tehnikumi direktor Endel Lepisto.

Plastitööstus on koondunud suures osas Emmaste valda - seal tegutseb nii Dale LD kui ka Liisbet Tukat, seal sai alguse M ja P Nurst. Need ettevõtted on ka Emmaste valla suurimad tööandjad. Esikolmiku ettevõtetest EstPak Plastik on loodud ja tegutseb Kärdlas.

Hiiu maavanem Hannes Maasel ütles eelmise aasta Hiiumaa TOPis, et kohalikku ettevõtjat motiveerib oma saare tunne.

Kui saare tööstus on ajalooliselt toetunud kohalikule toorainele, siis juba aastaid tõusujoones edenenud plastisektori edu ei vasta tavaloogikale, tõdes Maasel. Kümmekond plastiettevõtet näitavad juba mitmendat aastat järjest kiiret käibe kasvu. Suureneb töökohtade arv.

2004 loodi ainuüksi plastisektori kümne ettevõtte poolt juurde üle 70 töökoha. Samas suudetakse teha olulisi investeeringuid tootmise edasiseks laiendamiseks, märkis Maasel.

Maakonna ettevõtete TOPi pääsemiseks peab ettevõtte registreerimisaadress või tootmine/tegevus asuma vastavas maakonnas. Samuti peab ettevõte olema tegutsenud kahel järjestikusel täismajandusaastal.

2005. aasta TOPi koostamiseks tellis Äripäev justiitsministeeriumi registrikeskusest 2004. aasta majandustulemuste põhjal maakonna 150 käibelt suurima ettevõtte andmed. Andmed saadeti ettevõtetele kontrollimiseks ja paluti neid täiendada 2005. aasta majandusnäitajatega. Arvutustes osalesid kõik ettevõtted, kes saatsid TOPi koostamiseks vajalikud finantsnäitajad.

Koond-TOPis näidatakse 50 parima ettevõtte andmeid, kõigi TOPis osalejate andmed leiab üldandmete tabelist Äripäeva kodulehelt.

Ettevõtted seatakse pingeritta kuue näitaja põhjal. Arvutamise aluseks võtame 2005. aasta müügitulu, müügitulu kasvu võrreldes aasta maksueelse kasumi, kasumi kasvu võrreldes 2004. aastaga, rentaabluse aastal 2005 ja omakapitali tootlikkuse aastal 2005.

Iga näitaja põhjal reastatakse ettevõtted edetabelitesse, iga koht järjestuses annab kohale vastava arvu punkte. Kuue tabeli punktid liidetakse. Võidab kõige vähem punkte kogunud ettevõte.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:03
Otsi:

Ava täpsem otsing