Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigifirmad tahavad börsile, riik mitte

    "Börsile minek kindlasti halba ei tee, vaid lisaks läbipaistvust," sõnas Eesti Posti juhatuse esimees Peeter Raudsepp. Kuna riik heitis aasta alguses börsimõtted kõrvale, siis pole olnud ka Eesti Postil mõtet börsileminekut analüüsida. "Aga teoreetiliselt peaks see võimalik olema," tähendas Raudsepp. Poolehoidu börsile mineku suhtes on ilmutanud ka Eesti Energia ja Eesti Raudtee juhtkond.
    Tõsisemalt kerkis teema päevakorda eelmise aasta kevadel, kui toonane Res Publica rahandusminister Taavi Veskimägi käis välja mõtte viia osa Eesti Energiast ja Tallinna Sadamast börsile. Sellele olid siis vastu majandusminister Andrus Ansip ja rahvaliitlased.
    Eelmise aasta 22. detsembril otsustas valitsus anda majandusministeeriumile ülesande analüüsida kuue kuu jooksul riigile kuuluvate Tallinna Sadama, Eesti Energia ja Eesti Posti vähemusosaluste börsil noteerimise otstarbekust ning esitada valitsusele analüüs ning ettepanekud.
    Ent juba kuu aja pärast, 26. jaanuaril kustutas valitsus selle ülesande majandusministeeriumi kohustuste hulgast ning analüüsi koostamiseni ei jõutud. "Valitsus otsustas lõpetada töö, millega polnud alustatudki. Siin on selgelt küsimus poliitilises tahtes," tõdes Tallinna börsi juht Kaidi Oone.
    Sel nädalal kinnitas rahandusminister Aivar Sõerd uuesti, et valitsus ei ole riigifirmade börsile viimise osas oma seisukohta muutnud. "Oluliste infrastruktuuriettevõtete erastamine ei ole otstarbekas," sõnas ta.
    Taavi Veskimägi sõnul on Eesti Raudtee näitel näha, et pigem toetatakse natsionaliseerimist kui riigifirmade avamist avalikkuse suuremale kontrollile. "Valitsus ei taha ettevõtete vähemusosalusi börsile tuua, sest siis oleks seal susserdada palju keerulisem," ütles Veskimägi.
    Börsireeglid tagavad tema hinnangul selle, et riigile kuuluvad äriühingud peaksid tegutsema majandusliku loogika alusel, mitte aga lähtuma muudest eesmärkidest. Samuti laiendab infrastruktuuriettevõtete vähemusosaluste noteerimine börsil eestlaste investeerimisvõimalusi. "Pean oluliseks, et Eestis säästetud raha ei liiguks Eestist välja, vaid jääks meie ettevõtetesse, luues siin majanduslikku lisaväärtust," sõnas ta.
    Samas rõhutas Veskimägi, et börsile tuleb viia üksnes vähemusosalused ning riik peab säilitama kontrolli äriühingute tegevuse üle omanikuna samamoodi nagu täna. "Olen kategooriliselt selle vastu, et riik loovutab kontrolli olulisemates äriühingutes."
    Äripäeva korraldatud majanduskollokviumil, kus Eesti äriliidrid kohtusid USA äridelegatsiooniga, ütles Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive, et tema oleks igati päri riigi suurima energiafirma börsile viimisega, aga tänane valitsusliit on sellele vastu.
    USA investeerimisfirma Cumberland Advisors juht ja investeerimisjuht David Kotok ütles Liivele sellepeale, et firma tuleks kindlasti börsile viia ja tema oleks kohe valmis Eesti Energia aktsiad ostma.
    Eesti Energia võlakirjad on noteeritud Londoni börsil ning firma juhindub juba praegu börsiettevõtetele omastest reeglitest nii raamatupidamises, aruandluses, teavituses kui ka analüüsides.
    Kui riik peaks nüüd börsile mineku otsuse tegema, siis ettevõtte hinnangul suudaksid nad selle ka üsna kiiresti ellu viia.
    "Praktika, et oleme olnud võlakirjadega börsil ja börsireeglite järgi elanud, on oluliselt ettevõtte juhtimiskultuurile kasuks tulnud," sõnas Eesti Posti juhatuse esimees Peeter Raudsepp.
    Praegu on firma börsil võlakirjadega, kuid need tuuakse varsti börsilt tagasi. Lunastamistähtaeg on 16. juuni ja siis need ka lunastatakse. "Kuna finantsiline vajadus puudub, oleme otsustanud, et lähiajal uusi võlakirju välja ei lase," lausus Raudsepp.
    Raudsepp ütles, et riigifirmadest oleksid huvipakkuvamad suurimad. "Praegu on ettevõtteid börsile lisandunud, aga mis on oluliselt muutunud?" küsis ta. "Kui miski börsi muudab, siis on selleks suurfirmad," nentis ta ning nõustus, et börsile sobiks näiteks Eesti Energia.
    Tallinna Sadama juhi Ain Kaljuranna sõnul on börsile minek eelkõige omaniku küsimus.
    "Kui vaadata meie ettevõtet, siis peab sellel olema mingi eesmärk, näiteks kapitali kaasamine," sõnas ta. Kuna lisafinantseeringuid vaja ei ole, siis langeb see argument ära.
    "Praegu tundub, et pole põhjust seda teemat käsitleda," ütles Kaljurand. Ja niisama börsi turgutamise pärast ei ole ka mõtet aktsiaid noteerida.
    Ka ei olnud ta nõus, et börsile minek muudaks firma läbipaistvamaks. "Kas Tallink on nüüd läbipaistvam?" küsis sadmajuht. "On teatud infrastruktuuriettevõtted, kus riik peab täitma oma rolli ja kus väikeinvestorite roll ei ole määrava tähtsusega."
    "Aga isiklikust aspektist võetuna oleksin ehk Eesti Energia osanik," märkis Kaljurand.
    "Olen kindel, et ühel hetkel nõustub Eesti Raudtee börsile viimisega ka valitsus," ütles Eesti Raudtee üks omanik Jüri Käo.
    Tema sõnul oli produkt valmis eelmise aasta esimesest kvartalist, mil rahandusministeeriumi komisjon firma börsile toomise kallal töötas.
    Juba veidi enam kui aasta eest oli Eesti Raudtee börsidebüüdiks viimase vindini kõik ette valmistatud - ka täna on küsimus ainult poliitilises vaidluses, oodatakse valitsuse rohelist tuld. "Aga vähemalt sellel valitsusel ei ole täna kavas ühtegi riigi osalusega firmat börsile viia," ütles Käo.
    "Lugesin ükskord majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi otsust ning üllatusin - otsusega võeti ära ka igasugune kohustus üldse analüüsida riigifirmade börsile viimise otstarbekust," lausus Käo.
    "Kardetakse ühte - kui tehakse analüüs, võib selguda, et riigifirma börsile viimine on kasulik," kommenteeris ta.
    Põhjendusena toodi vaid, et koalitsioonileping ei näe ette riigifirmade börsile viimist ja seetõttu ei või teemat ka analüüsida.
    Tegelik põhjus börsi vältimiseks on Eesti Raudtee ühe omaniku sõnul selles, et tänased poliitikud lihtsalt kardavad oma mõjuvõimu kahanemist riigi osalusega firmade üle pärast seda, kui neist on saanud avalikud firmad.
    Kui tegu on riigifirmaga, siis võib riik teha mida tahes. "Keelan-käsen-poon-ja-lasen-stiil iseloomustab riigifirma juhtimist," ütles Käo ning lisas, et praegu on esiplaanil firmade poliitiline juhtimine. Aga börsiettevõte allub konkreetsetele, kindlatele ja läbipaistvatele reeglitele, mis on ka kõigile arusaadavad.
    Peale selle tulevad mängu kohad nõukogudes. "Riigi ja omavalitsuste äriühingu nõukogud koosnevad poliitikutest, neile makstakse kopsakat tasu ja tore on seal kohal käia ning spondeerida alasid, mis endale meelepärased on," ütles Käo.
    Näiteks mullu sai meedia andmetel suurimat nõukogu liikme tasu Ida-Tallinna Keskhaiglast Edgar Savisaare abikaasa Vilja Savisaar.
    Tema tasuks oli 64 560 krooni, mis on ligilähedane ühe haigla hooldustöötaja terve aasta palgaga.
    Peamine põhjus viia riigiettevõte börsile on juhtimise vabastamine poliitilisest ebastabiilsusest. Selleks, et kasvada, on vaja stabiilsust ja kindlust. Tänane riigiettevõtete nõukogude pidev vahetumine ja poliitiliste otsuste mõju ei ole ühele kasvavale ettevõttele kerge. See on edasiviimise asemel pigem tagasiviiv.
    Teiseks ütleb börsil noteerimine riigiettevõttele tema hinna, nagu on Tallinna linna osalusega Tallinna Veel. Täna arutatakse Eesti Raudtee erastamisel ettevõtte hinna üle. Börsiettevõtte puhul ütleb hinna turg. Ja hinna kaudu saadakse aru, kas tegemist on väärt ettevõttega või mitte. Börsiettevõtted on kõige enam avatud ettevõtted ning nende juhtimine on turu luubi all. Ettevõtte tegevus saab turult aktsiahinna muutuse kaudu kohe tagasisidet - kas tegevus hinnatakse heaks või halvaks. Investorid on targad - küsitakse küsimusi ja nõutakse läbipaistvat juhtimist. Juhtimise kontrollile aitab kaasa ka meedia. Ehk on riigiettevõtete börsile toomise analüüsist loobumise taga poliitikute soov majandada riigiettevõtteid pimedas?
    Autor: Lauri Matsulevitsh
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.