Sirje Potisepp töötab ihu ja hingega

Töötades end üles alkoholitootjas Remedia ning kaasa aidanud firma arengule, võttis Sirje Potisepp poliitikutelt vastu pakkumise asuda juhtima ühte probleemsemat Tallinna linnaosa - Põhja-Tallinna. Seda just eesootava rohke töö tõttu. Tema mitmekülgsust näitab ka tõsine kiindumus autosporti. Ta on autoralli naistearvestuses võitnud mitmeid Eesti rahvasprindi ja -ralli karikasarja etappe.

Esiteks on igasuguseid uusi ja huvitavaid mõtteid. Oma praeguses ametis pean lähtuma kõigi meie liikmete huvidest. Samuti on iga päev vaja kokku puutuda väga erinevate õigusaktidega. Peamiselt tegelen praegu protsesside juhtimisega. Liidu valdkond on äärmiselt lai, kuid väga huvitav. Nüüdseks olen hakanud aduma, kes ja kus just milliste seadustega konkreetselt tegeleb.

Põhja-Tallinna juhtides oli mul 93 alluvat ja nüüd praeguses ametis sisuliselt kaks. Kohavahetuse šokk ei olnudki nii suur, sest iga päev toob uut ja huvitavat ning pole aega töövälisele isegi mõelda.

Me ei räägi siin ülemus-alluvate suhetest, me räägime ühisest meeskonnast. Siin on minul teistsugune vastutus ja teistsugused kohustused kui mu kolleegidel, kuid ma tunnen, et meil on selline väike kooslus. Tõsi, ma ei saanud siia tulles alluvaid valida, mis on samas igas töökeskkonnas väga tähtis ning tekib inimesega parem side, kuid olen praeguste kolleegidega väga-väga rahul. Öeldakse, et naiste puhul ja inimeste omavahelistes suhetes on üsna oluline sisemine vaist. Mind on mu vaist väga harva alt vedanud.

Ma olen äärmiselt uhke, et sain koos ühe firmaga üles kasvada. Minnes üle kommunismist-sotsialismist kapitalismile, õppisime me iga päev midagi juurde. Andis töö-, juhtimise- ja elukogemuse - sellega on vist kõik öeldud. Olin Remedias peaaegu 15 aastat.

Otseselt ei tahtnudki Remediast ära minna. Lihtsalt pakkumine oli Põhja-Tallinna osas ahvatlev ning võtsin seda suure väljakutsena. Minul polegi elus kergeid töökohti olnud ega oska nendest ka puudust tunda.

Põhja-Tallinn on kõige raskem linnaosa pealinnas ja arengu osas kõige suurema tööpõlluga. Raske oli Remediast lahkuda ja mida kauem ühes kohas olla, seda raskem on minna.

Seetõttu ütlengi, et liikuda tuleb siis, kui esimest korda jõnks läbi käib ja korraks laiema pilguga ringi vaatad.

Kui ühes kohas nii kaua olla, siis paratamatult tunned mingil hetkel, et enam ei taha. Teiseks on see, et kui oled kaua oma tööd hästi teinud ning ühtäkki leiad, et pole enam ühtegi head mõtet, kuidas tööd veel paremini teha. Siis on küll viimane aeg liikuda. Ja mul oli Remedias see aeg käes. Samas lükkasin minekut kogu aeg edasi, sest olen alalhoidlik nagu paljud naised. Mulle tehti Remedia ajal palju häid pakkumisi, kuid siiski ütlesin ära, sest mul oli kuni lõpuni huvitav. Ei tahtnud ka Remediale haiget teha, sest me tegime seal ääretult palju ära.

Ma ei tahtnud ära minna, aga pidin, sest tegemist oli valitava ametikohaga ja minu volitused lõppesid. Väga palju asju jäi pooleli. Kui teed südamega tööd, siis ei ole mõistlik lühikest aega ühel kohal olla. Võib-olla on see ka üheks põhjuseks, miks ma poliitikasse ei sobi - see on ebakindlus homse suhtes, üksteise halvustamine ning minu liigne põhjalikkus ja otsekohesus. Ma tahan teha mitte lihtsalt oma tööd, vaid seda väga hästi teha.

Avalikku sektorisse läksin tootmisettevõttest, kus asjad käivad palju konkreetsemalt. Eriti sealses müügi pooles, kus tuleb müüa konkreetne arv ühikuid või konkreetne arv liitreid. Seal ei ole nii, et müün kaks kuni neli pudelit. Mis kõige rohkem häiris, oli see, et ka kõige väiksemast asjast tehti poliitiline valik. Kuna ma olen harjunud tööd tegema, siis ma läksin Põhja-Tallinna tööd tegema, kuid linnaosavanema ametis tuleb teha poliitikat ja tegeleda väga palju populismiga. Ma ei ole selline inimene. Vaatamata sellele ei pea häbenema oma valimistulemust - 843 häält ja lisaks hulgaliselt uusi sõpru-tuttavaid, mis on praegu minu jaoks vast olulisemgi.

Kuna ma tegin oma tööd südamega, oli mul siiski sealt väga raske lahkuda. Ma ei ole selline inimene, kes jookseb täna sinna ja homme tänna. Ma olen maksimalist.

Eks ma nõuangi üsna konkreetselt. Mida iganes tehes tuleb väga täpselt panna paika tähtaeg, millal seda tehakse. Mulle ei meeldi mitu korda ühte ja sama öelda, ma eeldan, et asjad tehakse ära. Kui pean mitmel korral asju meelde tuletama, siis ma ei neela seda alla ning mul pole mingit probleemi keegi meeskonnast lahti lasta. Sõprus on sõprus ja töö on töö.

See väike viga on mul küll. Selle põhjus koorub eelmisest mõttest. Kui asi tahab tegemist ja kui seda pole vaatamata eelnevale kokkuleppele tehtud ning ma pean üht ja sama mitu korda rääkima, siis on mul lihtsam asi ise ära teha. Ma tean, et see ei ole päris õige. Juhina ma ei taha teada, miks ei saa keegi mingit asja teha. Mind huvitab see, mida saaks selleks teha, et asi tehtud saaks. Mul tekib vahel trots - miks ei saa, saab küll! Ma tahan näidata, et kõike saab, kui tahta.

Seda, et autod mulle meeldivad, on tõsi. Kunagi tõesti tehti selliseid pakkumisi, aga Remedias oli nii palju veel teha ja enese ning firma arengud olid pooleli. Harrastust ja tööd ei pea tingimata ühildama, kuigi-miks ka mitte! Elukogenud inimesena siiski kaalun iga ettepanekut sügavuti.

Meie tutvus Sirjega sai alguse orienteerivalt 10 aastat tagasi, ajal, mil puutusin ise esmakordselt kokku alkoholiäriga. Temal oli selleks ajaks juba seljataga aastatepikkune ja karastav kogemus viinaäris. Sirje on minu hinnangul alati pälvinud tähelepanu oma ülima aktiivsusega. Särava suhtlejana leiab ta kiiresti kontakti ükskõik kellega. See seletab ka tema laiahaardelist suhtlusringkonda, näiteks kuuluvad sinna ärimehed, poliitikud ja autosportlased. Teisisõnu - kes siis Potiseppa ei teaks!? Sirje tuntusele on muidugi kaasa aidanud tõsiasi, et Sirje armastab meedia tähelepanu ning meedia omakorda armastab Sirjet. Võimalik, et selle on põhjustanud tema kohati ehmatav otsekohesus. Igatahes on alati olnud huvitav Sirje seisukohti ära kuulata. Soovin talle jõudu ning kindlat meelt tänases raskes, kuid palju väljakutseid pakkuvas ametis.