Tööinspektor käib raha eest esinemas

Artikkel

- Uudised
- Kristina Traks
- 7. juuni 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tööinspektor käib raha eest esinemas
Tallinna ja Harjumaa tööinspektsiooni juht Jaan Kiviall veetis eile kolm tundi pärastlõunasest tööajast Tallinnas hotellis Dzingel OÜ PTB Koolitus korraldataval tööohutuse koolitusel, kus lektorina rääkis ettevõtjatele, millised on töötaja ja tööandja kohustused. Lisaks Kiviallile astusid samal koolitusel ettekandega üles veel Kivialli asetäitja Eve Hinno ning tööinspektorid Ingrid Põder ja Lembit Saar.
"Ma pole ennast kuskile koolitajaks pakkumas käinud, aga kutsutakse küll jah," ütles Tallinna ja Harju tööinspektsiooni juht Jaan Kiviall. "Kuus mõned korrad tuleb käia."
Kiviall sõnas, et põhitööd tööajal koolitustel lektoriks käimine ei sega. "Olen olnud tööl pärast ametliku tööaja lõppu tunduvalt rohkem, kui need paar tundi tööajast ära käinud," ütles ta. "Alles eelmiselgi nädalavahetusel istusin töö juures."
Kiviall sõnas, et muidugi annab lektoritöö palgalisa, sest inspektorite palgad pole suured. "Võib-olla on ta kellelegi isegi nii oluline palgalisa, mille pärast ta siin tööl ongi," ütles ta ja lisas, et tema enda puhul mõnisada krooni tunnis lektorina saadav palgalisa siiski nii oluline pole.
"Aga kas on keegi teine, kes võiks ettevõtjaid sel teemal koolitada," küsis OÜ PTB Koolitus juht Marko Miitra vastu küsimusele, miks just tööinspektsiooni töötajaid neid koolitusi peavad tegema. "Ma ei saa ju panna suvalist inimest seadust ette lugema, see ei ole ju koolitus."
Miitra ütles, et Jaan Kivialliga teeb firma koostööd juba üle seitsme aasta ning ta on Kivialli esinemisega väga rahul. "Ta teab, mida räägib," ütles Miitra. "Jah, muidugi, võib öelda ka nii, et tema nimi müüb." Kui palju ta Kiviallile ja teistele tööinspektsiooni lektoritele maksab, Miitra ütlema ei nõustu.
Koolitused, kus tööinspektsiooni töötajad lektorina lisa käivad teenimas, on ettevõtjatele kohustuslikud. Iga ettevõte, kus on palgal üle kümne töötaja, peab valima töökeskkonnavolinikud ning saatma nad iga kahe aasta järel 24tunnisele koolitusele. Koolitajateks on sotsiaalministeeriumis registreeritud erafirmad ning koolitus maksab ühele inimesele 1500-2000 krooni.
Et ametnikud oma põhitööd unarusse ei jätaks, on tööinspektsioon kehtestanud reeglid, et koolitamas võib ametnik käia maksimaalselt neli tundi nädalas ning seda ainult juhul, kui ta oma töödega jännis pole.
Tasu koolitamise eest on 300-500 krooni tund, seega arvestades tööinspektorite keskmiselt 7000kroonist kuupalka, võib tubli lektor töö kõrvalt teenida teisegi kuupalga.
Tartumaa tööinspektsiooni juhataja Ülo Ustav sõnas, et ta on küll kirjas mitme firma lektorina, kuid see ei tähenda, et ta pidevalt nende firmade juures ka koolitamisega tegeleks. "No tuleb ehk kolm tundi nädalas koolitamist, suvel ei toimu üldse midagi, aasta lõpus rohkem," rääkis Ustav. Viimati käis ta töökeskkonnavolinikke koolitamas mai lõpus ja uuesti hakkab koolitust andma paari nädala pärast.
Kui palju koolitamise eest makstakse, Ustav ei öelnud. "Konfidentsiaalne, ma ei koolita ju ametnikuna," lisas ta. "Haltuura on selle kohta küll vale sõna, sest kes oskaks paremini rääkida neist asjadest kui meie."
Tööinspektsiooni juht Juhan Salum aga ütles käsi laiutades, et kõnealuse olukorra lahendamine on sotsiaalministeeriumi kätes. "Me oleme teinud sotsiaalministeeriumile ettepanekuid, et see olukord lõpetada, kuid vaid ettepanekuteks on need ka jäänud," ütles ta. "Selline koolitamine on tööinspektsiooni ressursi raiskamine."
Teisalt aga ütles ta, et võimalus lektoriks käia on töötajatele hea motivaator ja võimalus end n-ö vormis hoida. "Kui me keelaks neil koolitamise, kaoks ka see palgalisa ja üks suur motivaator seda tööd teha," lisas Salum.
Sotsiaalministeeriumi töökeskkonna juht Ivar Raik ütles, et muidugi ei vaata sotsiaalministeerium hea pilguga sellele, et tööinspektsiooni töötajad tööajal käivad erafirmades raha eest loenguid pidamas. "Kuid me ei saa ka kätt ette panna," ütles Raik ja tunnistas, et mingi lahendus tuleks leida, kuid selle väljatöötamisega praegu sotsiaalministeeriumis ei tegeleta.
Huvi, et tööinspektsiooni töötajad koolitusi peaksid, on Raiki sõnul mõlemalt poolt - firmad saavad koolitusi n-ö müüa mõne tuntud tööinspektori nimega ning tööinspektorid teenivad palgalisa oma pisikesele palgale.
Lääne-Viru tööinspektsiooni juht Rein Reisberg ja tema abikaasa Katrin valitsevad Rakveres töökeskkonnakoolituste turgu.
Nimelt on Katrin Reisbergi osalusega TÜ Karaire, kus Rein Reisberg töökeskkonnakoolitusi lugemas käib, oma piirkonna ainuke firma, mis taolisi koolitusi pakub. Tagatipuks asub koolitusega tegelev TÜ Karaire samas majas, kus Lääne-Virumaa tööinspektsioongi. Lisaks Reisbergile käib Karaire koolitustel lektoriks sotsiaalministeeriumi andmeil ka sama inspektsiooni tööinspektor Piret Laus.
"See on minu abikaasa firma jah, ja minu teada on ta Lääne-Virumaal ainus, kes selliseid koolitusi praegu pakub," ütles Rein Reisberg. "Siin keegi üritas hakata sama teenust pakkuma, kuid vist jäi asi soiku."
Viimati käis Reisberg Karaires töökeskkonnast lektorina rääkimas mais. "Ma käin ka teistes kohtades loenguid pidamas ning põhimõte on mul selline, et kui firma küsib koolituse eest raha, siis mina küsin lektoritasu ka," selgitas ta.
Reisbergi sõnul on tema ülemused asjast teadlikud. "Ka kaitsepolitseiga on mul olnud arutelu teemal, kas selline asi on korruptsioon. Nende hinnangul siin ei ole korruptsiooni." Kapoga seoses ei kerkinud küsimus üles mitte kellegi pahatahtliku vihje peale, vaid teenetemärgi saajale taustauuringut tehes.
Paar aastat tagasi sai kriminaalkorras karistada Pärnumaa tööinspektor Ivi Kivilo, kes aitas firmadel tasu eest koostada riskianalüüse ja tegutses nii mitu aastat, teenides palgalisa üle 200 000 krooni.
Kivilo sai karistuseks kaks ja pool aastat tingimisi vangistust nelja-aastase katseajaga ning mõistagi ei tohi ta enam töötada avalikus teenistuses.
Viljandi-, Pärnu-, Lääne- ja Saaremaal töötervishoiu ja terviseohutuse alaseid tööülesandeid täitnud Kivilo kohustuste hulka kuulus riiklik järelevalve töötervishoiu nõuete täitmise üle. Töö käigus tegi ta kontrollitavatele ettevõtjatele ettepaneku, et aitab tasu eest puudused kõrvaldada. Vahelejäämisel ütles Kivilo, et ta pole ainus tööinspektsiooni töötaja, kes nii endale palgalisa on teeninud.
Tööinspektsiooni juhtkond riputas Kivilo-juhtumi ilmsikstulekul omale tuhka pähe ning kutsus kõiki inimesi teada andma, kui tööinspektorid veel sellise kõrvaläriga tegelevad. Seni pole rohkem taolisi juhtumeid aga välja tulnud.
Hetkel kuum