Miljon krooni enne ja nüüd

Lugedes veidi enne krooni tulekut 1992. aastal ilmuma hakanud ajalehes Soov avaldatud kinnisvara müügikuulutusi, võib südamesse pugeda tõsine piin: mida ma oleksin saanud 1 miljoni krooni eest osta 1992. aastal ja mis see kõik nüüd maksaks? Kes soovib end aga tõelistesse õudusunenägudesse lennutada, peaks ajas veelgi kaugemale tagasi minema. Piisab sellest, kui mainida, et 1992. aastal muutus tarbijahinnaindeks statistikaameti andmeil võrreldes 1991. aastaga enam kui 1000 protsenti. Praeguses mõistes košmaarne oli ka 1993. aasta, mil tarbijahinnaindeks muutus 89,8 protsenti. Alles 1999. aastal jõudis Eesti selles vallas alla 4 protsendi tähise, mida on väikeste kõikumistega siiani suudetud hoida.

Kui 1992. aasta rahareformiga anti stardipauk võidujooksuks rikkuse poole, sai igaüks meist kaasa 150 krooni. Nii räägib legend, mis jätab tähelepanuta need, kes enne krooni tulekut olid suutnud piisavas koguses USA dollareid ja Soome marku koguda. Seda viimast asjaolu kõrvale jättes on ikkagi mõnus tänapäeval võrrelda, kuhu keegi pärast 1992. aasta suvel kõlanud ühist stardipauku on jõudnud. Olgu siis selle võrdluse aluseks eri aastate kinnisvarahinnad.

Eluasemeid müüdi siis valdavalt USA dollarite ja Soome markade eest. Oma raha tuleku ootuses oli ostuhuvilisi müüjatega võrreldes kordi enam. Kui toonased hinnad arvestada ümber kroonidesse vahetult pärast Eesti rahareformi kehtinud valuutakursside alusel, siis tuleb tõdeda, et 1 miljoni krooni paigutamisega kinnisvarasse (mis sel ajal oli küll kirjas veel vallasvarana) tulnuks kõvasti vaeva näha.

Rahareform tingis elamuasemete turul lühikese hingetõmbepausi. Ning needki vähesed, kes midagi müüsid, ei soovinud lehes avaldatud kuulutustes müüki pandud korteri või eramu hinda avaldada. Alates augustist 1992 võis juba lugeda müügisoove, kus hind fikseeritud. Nagu näha, olid hinnad lühikese ajaga oluliselt kerkinud. Kuid ka siis nõudis miljoni krooni investeerimine kinnisvarasse tõsist peamurdmist.

Ehkki 1996. aastaks olid kinnisvara hinnad märgatavalt tõusnud, oli ka valik oluliselt laienenud. Müügitehingutes eelistati paljudel juhtudel miskipärast taas USA dollarit, ehkki dollari ja krooni kurss püsis sel ajal suhteliselt stabiilsena ning see oli samas suurusjärgus praeguse kursiga.

Selleks, et 1 miljoni krooni eest endale vähegi vääriline eluase soetada, pakkus 2001. aasta veel häid võimalusi. Aga väga kauaks ootama ka ei saanud jääda, sest õhus oli juba tunda järsku hinnatõusu.

Tallinnas 1 miljoni krooni eest endale sobiliku eluaseme leidmisega võib praegu tõsiselt kimpu jääda. Selle raha eest on veel saadaval 2toalisi kortereid Mustamäel ja Lasnamäel. Miljoni krooniga 3toalise korteri ostmise peale ei maksa aga siin enam suurt mõeldagi. Tallinna kesklinnast tasub sellise rahasummaga üldse eemale hoida, kui just pole soovi muretseda endale 1toaline eluase, näiteks keskturu lähedal Lastekodu tänavas või siis teispool Pärnu maantee viadukti Paide tänavas. Ligi 100 000 krooni jääb siis üle veel remondikski. 3toalise korteri saab miljoni krooni eest aga veel näiteks Pärnus ja Tartus.