Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Peeter Laum: kui ütled Saaremaa, siis lööb silme ette paadiehitus paadiehitustraditsioonid
Kui suur on huvi selle vastu, et paadid on just Saaremaal tehtud?
Me oleme võtnud oma toodangu sihtpunktiks põhiliselt Soome. Kui seal mainid sõna "Saaremaa", siis löövadki inimestele silme ette paadiehitustraditsioonid. Paadimeistrite töökojad on alati olnud rannikualal või saartel. Kui ma ütleks, et ma olen Lõuna-Eestist, siis kindlasti küsitaks, et mida sa seal teed ja kust sa oma kogemused said.
Päris iga mees vist paadiehitajaks ei kõlba?
Algharidusega inimest me ikka tööle ei ole võtnud. Sobivate inimeste väljaselekteerimine toimub aga katseaja jooksul.
Kui võtame inimese näiteks puusepaks, siis paneme ta meistri käe alla tööle ja meil on info olemas, mida ta oskab kuu aja pärast, mida kahe kuu pärast jne. Paljud saavad ise aru, et nemad ikka ei sobi paadiehitajaks.
Õnneks oleme jõudnud selleni, et Kuressaare ametikoolist tulevad kevadel 2007 esimesed lõpetajad paadiehituse erialalt.
Miks ma seda ajasin, et selline kursus seal oleks? Et vähendada firmade kulusid, kes peavad võtma tänavalt mehe ja teda katsetama.
Seda te ei karda, et konkurendid need lõpetajad enda juurde meelitavad?
Oht on olemas ja ametikoolile me lõplikku panust tööjõu suhtes polegi teinud. Alati oleme valmis otsima töölisi ka mujalt. Uus samm oleks töölisi Soomest siia tuua. Kohati me oleme seda tegema pidanudki, sest mõnede paatide ehitamise juures on vaja Soomest spetsialist tuua, kes teeb seda tööd efektiivsemalt.
Ehitussektor pole teilt töölisi ärameelitanud?
On ikka. Meie oleme töö aastaringselt stabiilseks saanud, kuid ehituses nii ei ole ja selle sektori kevadpaanika viib siit töölisi ära.
Kui soodne on tootmine Saaremaal ja kui palju soodustab seda kohalik omavalitsus?
On olnud jutuajamisi teemal, et tule, paneme püsti siin- või sealpool Eestis samasuguse tööstuse ja kaovad ära transpordikulud.
Kui ma mujale lähen, siis ma oma traditsioonidest ju rääkida ei saa. Koostööd vallaga eriti pole ja töölised käivad siia ikka väga kaugelt. Meie oleme oma põhilise abi ja toe saanud Ettevõtluse ja Arenduse Sihtasutusest.
Tänu nende abile oleme saanud oma tootearenduse üsna heale tasemele viia. Siiani oleme paadiehituse sektoris ainuke Eesti kapitalil põhinev firma, mis tegeleb oma brändi edasiarendamisega.
Oma tootega on ka palju muresid ehk seda peab suutma müüa. Samas on allhangetega tegelemine ka selline, et seal üks päev sul on tööd ja teine päev ei ole ja sa sõltud kellestki teisest.
Meie suund on, et oma tootega on kasumimarginaal suurem ja seda tuleb edasi viia.
Omapäi oleks toote turustamine raske ja selleks on ka EASi abi vaja.