Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Saaremaa ettevõtete TOP

Ardo Kalda 09. juuni 2006, 00:00

Saarte Investeering OÜ omanik Tullio Libliku sõnul tugineb nende edukus tublidele ja professionaalsetele koostööpartneritele.

Oma koostööpartnerite valikutega ollakse ülimalt rahul. Praegu on Saarte Investeeringul kolm peatöövõtjat. Neist ühega on juba pikaajalisem koostöö, kuid kaks on sellest aastast uued.

Et Eesti on väike, siis neist, kes on korrektsed, ausad ja töökad, on ju ikka kuulda ja nende kuulduste põhjal valitakse endale ka koostööpartnerid.

Saarte Investeering OÜ omaniku Tullio Libliku kinnitusel tegeleb ettevõte kinnisvara, konsultatsioonide ja investeerimisega: "Me oleme ostnud mitme firma aktsiaid, mis tänase seisuga on meie firma tütarettevõtted."

Praegu on raskuspunkt kinnisvaral, kuid tulevikus on soov tütarettevõtete juhtimisega tegeleda. Eelmise aasta lõpus omandati osalus firmas E-Profiil. Libliku iseloomustuse põhjal on see väga huvitav ettevõte, mis toodab raskemetallkonstruktsioone. Eelmise aasta käive oli 68 miljonit krooni ja selle aasta plaan on 88 miljonit. Toodetavad konstruktsioonid on enamjaolt naftapuurtornide tõsteseadmed ehk kraananokad.

Eesti siseturu vajadustele see firma suunatud pole, kuna siin on nõudlus nii suurte metallkonstruktsioonide järgi suhteliselt väike.

Juhuste kokkulangemise tõttu üle-eelmisel aastal väga suuri käibe- ja kasuminumbreid ei tulnud ja sestap ei oldud ka TOPi esikolmikus. Küll oldi seal kaks aastat tagasi. Tänavu ootab Tullio Liblik käibeks juba 100 miljonit krooni.

Tallinnas on Saarte Investeering OÜ-l hetkel pooleli kaks korterelamut, Pärnus on kaheksa ja Kuressaares on neli.

Ettevõte ise alustas küll Saaremaal, kuid eelpoolnimetatud korterelamute asukohtade järgi on näha, et mastaabid on praegu objektide suhtes mandri kasuks.

Sel aastal käivitub Saare Kinnisvara suurim projekt Saare Kinnisvaral on käsil firma jaoks senini suurim projekt, milleks on umbes 7 hektari suuruse, endise Saare EPT territooriumi ala arendamine Kuressaare kesklinnas.

Keskuse suuremateks ankurrentnikeks saavad hüpermarket ja ehitusmarket, mis võtavad enda alla ligi poole 16 000-17 000 ruutmeetrisest keskusest. Saare kinnisvara juht ja üks omanikke Toomas Tarus ütleb, et uuest projektist peaks saama korralik kaubandus-teenindus- ja vabaajakeskus. Keskus peaks valmima 2008. aastaks, mis tähendab seda, et lammutamise ja ehitusega alustatakse õige pea. Endise EPT territooriumi üks nurgake on küll varem müüdud sinna juba kerkivale Audi keskusele. Muidu äripindadega tegelev firma on maatükke soetanud ka valmiva golfikeskuse territooriumile ja sinna tulevad esimesed eramuprojektid.

Et mitte ennast killustada, on firma jäänud Saaremaa-keskseks. Tarus nimetab, et Saaremaa turul tuntakse end kodus, kuigi mandril teeniks märksa suuremat tulu.

TOPi tõstis firma eelmisel aastal eelkõige mitmete kinnistute, sealhulgas Saare Selveri kinnistu müük, mis on ka Saare Kinnisvara OÜ senini üks suurematest arendusprojektidest. Olulisimaks projektiks firma ajaloos peab Tarus Kuressaare keskväljakul paikneva Ferrumi ärikeskuse rajamist.

Hoone ehitusel on selle välimus viidud harmooniasse kogu Kuressaare kesklinna olemusega ja sobib sinna väga hästi.

Tõnu Toompuu elutöö on lõpuks vilja kandma hakanud AS Kuressaare Ehitus on juba ligi 15 aasta vanune firma. Firma juht Tõnu Toompuu räägib, et alati ei ole kõik läinud nii libedalt, kui juhid tahtnud oleks, ja kaks korda on ka päris põhjast läbi käidud.

Mehe sõnul on ükskord olnud ka selline tunne, et lihtsam olnuks sellel firmal minna lasta ja uus teha, kuid tänu sellele, et tegu on siiski elutööga, sai põhjast välja rabeletud.

Tänavu on Tallinna tehtud tütarfirma OÜ BauEst, mida juhivad Tõnu Toompuu õepojad. Mehe sooviks on anda noortele meestele võimalus end tõestada, sest iseendal on mandril olevate objektidega tegelemisest juba väsimus kallal.

Eelmisel aastal tehti Kuressaarde ühe maja näol esimene kinnisvaraarendusprojekt, selle aasta sügisel tehakse arendusprojektina teinegi kortermaja. Praegu tehakse kõik projektid müügiks, kuid firma jääb objekte haldama. Toompuu sõnul Saaremaal magusaid krunte enam palju alles pole ja nende hinnad on Kuressaares meeletult kõrged. Mees ennustab, et järgmise paari aasta jooksul tuleb linna peaaegu 500 uut korterit juurde ehk Kuressaare uputatakse korteritega üle. Toompuu sõnul on nende firma arendusprojektide trumbiks see, et müüakse asukohta, sest krundid asuvad pargi, mere ja spaade lähedal.

Tõnu Toompuu nendib, et viimase pooleteise aasta jooksul, kui on käinud suur ehitusbuum, pole firmal olnud just tööd raske leida, kuid teine asi on leida töökäsi, kes töö ära teeks. Kaadri voolavus pole olnud siiski suur, vähesed mehed on välismaale tööle läinud. Toompuu nimetab, et nad on suutnud palgad heal tasemel hoida ja ehitajad pole pidanud mujale minema.

Ettevõtluse arengut pärsib püsiühenduse puudumine Kui Saaremaa TOPist võis nagu mujaltki maakondadest esikohtadelt leida ühel või teisel moel kinnisvaraga seotud ettevõtted, siis gasellide nimistu on tegevusaladelt märksa kirjum.

Maakonna gasellide TOPi tippu jõudnud Warma Auto OÜ tegeleb autode müügi ja nende hooldusega.

Firma juht Igor Leemet usub, et Saaremaal peab autosid müüv ettevõte müüma ja hooldama rohkem kui ühte marki, sest siis saab ka läbimüügist rääkida.

Praegu saarele ehitatav Audi keskus on omaette fenomen, sest keegi pole seal varem ühe margiga esindatud olnud.

Autode müüki ja hooldust merega piiratus Leemeti arvates suisa soodustab, sest tegemist on omaette suletud ühiskonnaga, kust sa välja ei saa, seepärast pead oma autot ikkagi kohapeal remontima. Samas nendib mees, et majanduse ja ettevõtluse üldisemat arengut püsiühenduse puudumine mandriga siiski segab.

Saare Foods OÜ juht Meelis Lonni hinnangul pärsib püsiühenduse puudumine maismaaga tugevalt saare ettevõtluse arengut. Eriti saab kehvast ühendatusest aru talvel, kui pärast kella üheksat õhtul maismaale kuidagi ei saa ja kõik.

Lonn nimetab end sajaprotsendiliseks sillapooldajaks ja arvab, et püsiühendus tooks endaga kaasa ka turismi aktiviseerumise ja võõramaalasi oleks siis Saaremaal aastaringselt nagu Pärnus, mitte nagu praegu, kui kooliaasta algus tänavad turistidest tühjaks pühib.

Küsitlus: Millised on teie maakonna ettevõtlust soodustavad tegurid?Villu Vatsfeld, Saarte Liinid AS
Konkreetseid soodustavaid tegureid on maakonna kohta raske välja tuua, pigem on tegu erinevate majandusarengut mõjutavate faktorite õnnestunud koosmõjuga.

Saare maakonnal on Eesti mõistes ajalooliselt väljakujunenud infrastruktuur. Enamik nõukogudeaegseid tootmisettevõtteid on edukalt reorganiseeritud, toodang on kaasajastatud (kivimite, turba ja puidu töötlemine, ehitusmaterjalide tootmine) ja turustamine suunatud uutele turgudele (toiduaine- ja kalatööstus).

Tootmismahtude vähenemine põllumajanduses ja kalanduses on kompenseeritud kasvuga muudes traditsioonilistes ja uutes tööstusharudes (paadiehitus, elektroonikatööstus, kummi, plasti ja metalli töötlemine).

Veemaailm Inc OÜ
Sadamaehitus, kinnisvara ehitus, majanduse üldine kasv, turismi kasv, omavalitsuste haldussuutlikkuse tõus.

SIVA Invest OÜ
Turismi vallas on selle aasta sündmus nr 1 kindlasti Saaremaa süvasadama avamine. Lennuliikluse kiire areng, uute liinide avamine.

Kuressaare Soojus AS
Tuntus turismipiirkonnana. Omavalitsuste ettevõtlust soosiv poliitika. Ettevõtlike inimeste olemasolu.

Oilex OÜ
Takistavaks teguriks on maksu- ja tolliameti Kuressaare büroo tegevus, mistõttu meie kontsern kavatseb registreerida kõik Saaremaaga seotud ettevõtted ümber teistesse registripiirkondadesse.

Ensert OÜ
Turismi arendamine, süvasadama valmimine, spaade külastatavuse suurenemine, ka mereturismi arendamine. Silla vajalikkus mandri ja Muhumaa vahel.

2004. aasta Saaremaa TOPi võitis üsna pikalt Merinvest OÜ. Tänavu on sama firma taandunud 14. kohale.

Merinvest OÜ tegeleb autodele membraanide ja O-rõngaste tootmisega. Firma juht ja enamusomanik Enn Meri rääkis eelmisel aastal Äripäevale, et firma toodab aastas 150 miljonit O-rõngast ja 19 miljonit membraani. 2004. aastal oli Merinvestil 159 töötajat ja ettevõtte juhi sõnul peaks ettevõte kasvama 250 töötajani. Töötajaid on juurde võetud ja 2005. aastal oli neid seal juba 190. Eelmisel aastal rääkis Enn Meri: "Keskmise suurusega ettevõtete hulka kuulumise põhimõte on end õigustanud. Oleme suutnud haldusaparaadi väikese hoida, see koosneb kuuest inimesest, lisaks labor. Niisugune töökorraldus ongi üsna optimaalne."

2004. aastal teise koha saanud RK Trans OÜ juht Ivar Sau selgitas eelmisel aastal Äripäevale, et firma on küll registreeritud Saaremaal, kuid tegutsetakse peaasjalikult ikka Viljandis.

Põhjuseks nimetas Sau seda, et Viljandi on logistiliselt väga hea koht, sest sealt ulatab väga hästi erinevatesse Eesti linnadesse ja ka Lätisse. Ettevõte ise on spetsialiseerunud jõusööda ja vilja vedamisele, mille tarbeks on ostetud lausa spetsiaalsed autod.

Kolmanda koha sai mullu AS Kuressaare Sanatoorium. Firma juht rääkis Äripäevale, et erinevalt möödunud aegadest, kus sanatooriumites oli väga karm kord, püütakse pakkuda erinevaid atraktsioone, et külastajal oleks võimalikult palju tegevust.

Maakonna ettevõtete TOPi pääsemiseks peab ettevõtte registreerimisaadress või tootmine/tegevus asuma vastavas maakonnas. Samuti peab ettevõte olema tegutsenud kahel järjestikusel täismajandusaastal.

2005. aasta TOPi koostamiseks tellis Äripäev justiitsministeeriumi registrikeskusest 2004. aasta majandustulemuste põhjal maakonna 150 käibelt suurima ettevõtte andmed. Andmed saadeti ettevõtetele kontrollimiseks ja paluti neid täiendada 2005. aasta majandusnäitajatega. Arvutustes osalesid kõik ettevõtted, kes saatsid TOPi koostamiseks vajalikud finantsnäitajad.

Koond-TOPis näidatakse ära 50 parima ettevõtte andmed, kõigi TOPis osalejate andmed leiab üldandmete tabelist Äripäeva kodulehelt.

Ettevõtted seatakse pingeritta kuue näitaja põhjal. Arvutamise aluseks võtame 2005. aasta müügitulu, müügitulu kasvu võrreldes aasta maksueelse kasumi, kasumi kasvu võrreldes 2004. aastaga, rentaabluse aastal 2005 ja omakapitali tootlikkuse aastal 2005.

Iga näitaja põhjal reastatakse ettevõtted edetabelitesse, iga koht järjestuses annab kohale vastava arvu punkte. Kuue tabeli punktid liidetakse. Võidab kõige vähem punkte kogunud ettevõte.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing