Utoopiline tunnel seab eraomanike maadele piirangud

Artikkel

- Uudised
- Koit Brinkmann
- 8. juuni 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Utoopiline tunnel seab eraomanike maadele piirangud
Rail Baltica, mis viiks reisijad kiirrongiga Tallinnast Berliini, jätkuna on räägitud Helsingi-Tallinna raudteetunnelist. Tunneli suue tuleks Viimsi valda Äigrumäe külla. Sealt edasi läheks raudtee Pärnamäe kalmistu kõrvalt Vana-Narva maanteeni ning edasi Jõelähtme valla maadel Iru elektrijaama juures Peterburi tee kõrval oleva raudteeni. Raudteekoridori jaoks jäetakse 200 meetri laiune reservmaa, kuhu ei lubata ehitada.
65aastane Laiaküla elanik Helle Rand, kelle kinnistutelt raudtee üle läheks ning elumaja tuleks seetõttu lammutada, rääkis nukralt, et soovis vanemale tütrele kodu rajamiseks anda osa oma maast. "Olime tagasihoidlikud, ei hakanud kohe pärast maade tagasisaamist ehituseasju ajama. Nüüd on ümberringi täis ehitatud, meie maadele on hea raudteed planeerida," jutustas ta.
Tütre Heli Ranna sõnul ongi probleem selles, et inimeste maad on määramata ajaks reserveeritud objekti tarvis, mille realiseerimist ükski mõtlev inimene tegelikult tõsiselt ei võta. "Põhjust hüvitist või asendusmaad saada seni ei ole ja oma maad vastavalt soovile ja vajadusele kasutada ka ei saa," märkis ta.
Raudteetrassi asukoht on määratud üleriigilise planeeringuga ning Harjumaa üldplaneeringuga.
Viimsi abivallavanem Haldo Oravas rääkis, et vallal on maakonna üldplaneeringu järgi kohustus valla üldplaneeringuga raudtee alla jäävad maad reserveerida.
Küll oli Oravas skeptiline tunneli ehitamise rahalise tasuvuse suhtes.
Viimsi valla tellimusel raudtee asukoha alal maavajaduste taustauuringu ning üldplaneeringu koostanud ASi Entec projektijuhi Kaur Lassi sõnul on reserveeritud Viimsi vallas 96 hektarit elamumaad, 718 hektarit maatulundusmaad ning 7 hektarit sotsiaalmaad.
Lassi arvates on tunneli väljaehitamine täiesti võimalik, pinnas on hea, eriti kui võrrelda seda Prantsusmaa ning Inglismaa vahelise tunneli või Peterburi metroo ehitamisega. "Täiesti omaette teema on tunneli tasuvuse küsimus," lisas Lass.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis Rail Baltica projektiga tegeleva nõuniku Anti Moppeli sõnul on üsnagi tõenäoline, et raudteetunnelit ei ehitata.
Tema teatel on praegu töös Rail Baltica teostatavuse uuring, mis valmib selle aasta detsembris.
Tasuvusarvutustes võetakse arvesse ka võimalikku Soome ekspordi mõju ehk siis võimalikku laadimisühikute transporti meritsi ja raudteepraamil tulevikus - lahendused sõltuvad valitavast tehnoloogiast ning loomulikult ka majanduslikust tasuvusest.
Harju maavalitsuse planeerimisosakonna juhataja Heino Alaniit ütles, et inimeste seisukohalt, kelle maad on reserveeritud, oleks küll õiglane, kui riik võtaks võimalikult kiiresti seisukoha tunneli ehituse asjus. Juhul kui otsustatakse, et tunnel tuleb, kas või mitmekümne aasta pärast, oleks riigil mõistlik need maad välja osta.
Alaniidu arvates ei õigusta Rail Baltica raudteeprojekt end majanduslikult, kui ta lõpeb Tallinnas.
Hetkel kuum