Erametsaomanik Lembit Laks müüs ühe tehinguga aastaid kogutud metsa

Väinu Rozental 12. juuni 2006, 00:00

Viisteist aastat Lääne-Virumaal erametsaomanikuna tegutsenud Laksi sõnul loobus ta oma metsadest, sest seadusemuudatused ja eriti nädal tagasi Riigikogus vastu võetud uus metsaseadus võttis lõplikult isu ära.

"Ma ei jõua enam vastuvoolu ujuda olukorras, kus metsaomanikele seatakse mõttetuid piiranguid ja riik ei võta metsaomanikku kui võrdväärset partnerit," ütles Laks. "Praeguses seaduskeskkonnas ei ole enam mõtet oma metsa majandada."

Osapooled tehingu hinda ei avalikusta. "Maksime üle keskmise hinnataseme," põikles Lignator Metsa juhataja Toomas Kont vastusest kõrvale ja lisas, et samas võtsid nad üle ka kõik metsamaadele seatud hüpoteegid. "Kasumlikkuse poole pealt vaadatuna oleks väiksemaid tükke ükshaaval tunduvalt mõistlikum osta."

Kui arvestada, et metsamaa keskmine hind on maa-ameti andmeil ligi 20 000 krooni hektar ning et müüdud metsamaast moodustavad kaks kolmandikku küpsed puistud, võis Lembit Laks tehinguga teenida hinnanguliselt 15-20 miljonit krooni.

Metsandusharidusega Laks oli oma metsad aastate jooksul tükkhaaval kokku ostnud ning kuulus Eesti kümne suurema eraisikust metsaomaniku hulka.

Laks oli esimene erametsaomanik, kes sai loodusesõbralikku ja säästlikku majandamist kinnitava FSC sertifikaadi.

Laks jättis endale alles vaid umbes 50 hektarit hobimetsa.

"Ma ei kahetse metsast loobumist, sest mis tehtud, see tehtud, ning nüüd pööran oma elus uue lehekülje," lausus Laks. Samas ei soostunud ta ütlema, kuhu ta metsamaa müügist saadud raha investeerib.

Toomas Kondi kinnitusel on Lignator Metsal pärast Lembit Laksi metsade ostmist kokku veidi üle paari tuhande hektari metsamaad. "Valdavalt asuvad meie metsad Kagu- ja Ida-Eestis," ütles Kont ja lisas, et metsamaade haldamises teevad nad aktiivset koostööd näiteks Tartus asuva ASiga Fest-Forest.

Laks pakkus oma metsamaad peale Lignator Metsa müügiks mitmele teisele firmale. "Lääne-Virumaa piirkond ei sobi meile ja me ei teinud pakkumist," põhjendas loobumist Eesti suurima erametsaomaniku, Viljandis asuva Metsamaahalduse ASi juhataja Juhan Kütt.

Suured erametsaomanikud Pärnu firma OÜ Metsagrupp ja Lääne-Virumaa firma OÜ Artiston Kinnisvara loobusid aga küsitud kõrge hinna tõttu.

Ilmselt tehakse lähikuudel Eesti metsanduses kümme korda suurem tehing, kui AS Metsäliitto Eesti müüb 5300 hektarit metsamaad. "Pakkumiste esimene voor on lõppenud ja ostuhuvilisi oli palju," jäi Metsäliitto Eesti tegevdirektor Enn Sapp napisõnaliseks.

Eesti suurim eraisikust metsaomanik, Pärnumaal elav Aivar Vene ei soovi oma metsamaad müüa, vaid ostab võimalusel metsa juurde.

"Ma pole oma metsamaa müügi peale kunagi isegi mõelnud," lausus Vene. "Pigem ostan metsamaad juurde, just paar päeva tagasi ostsin Lõuna-Eestis näiteks 22 hektari suuruse metsatüki."

Kui kaks aastat tagasi oli Vene 1800 hektari metsamaa omanik, siis täna kuulub talle üle 2000 hektari metsa. Samas rõhutas Vene, et metsamaad tasub osta vaid siis, kui sul on selleks vaba raha.

Vene möönis, et kuna puidu hind on praegu all, ei saa metsa majandamisel kasumlikkusest rääkida. "Mitmekäiguline lõunasöök tavalises pubis maksab sama palju kui üks tihumeeter paberipuud," näitlikustas Vene ja lisas, et põhiteenistuse saab ta metsa-, tee-ehituse ja muu rasketehnika rentimisest.

Ligi 900 hektarit metsamaad omav Ando Eelmaa tunnistas, et on juba ammu ähvardanud oma metsamaa maha müüa.

"Olen isegi ostjat otsinud, kuid tehinguni pole jõudnud," lisas Eelmaa.

Eelmaa tundis muret, et uus metsaseadus ei muuda olukorda erametsaomaniku jaoks sugugi paremaks. "Seaduseandja ja huvigrupid näevad metsas eelkõige keskkonnakaitselist aspekti ja mitte seda, et mets on meie majanduse tähtis alustugi," seletas Eelmaa. "Eramets on soetatud ikka majanduslikul eesmärgil ja metsaomanik tahab metsa majandamisest tulu saada."

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing