Eurotoetused - kes ei küsi, see ei saa

Ajakirjanduses on viimase aasta jooksul ilmunud mitmeid edulugusid ettevõtetest, kes on oma arengus teinud olulise hüppe eurotoetuste abil. Toodud näited jätavad tihtipeale mulje, et toetusi saab tänu poliitilistele sidemetele või on toetusesaajad enamasti suured ja edukad ettevõtted, kel abi tegelikult vaja pole. Väiksemail justkui polekski mõtet sellele marjamaale kippuda.

Kas väiksemad ettevõtted tõesti toetusi ei saa või on probleem mujal?

Kuna keskmist Eesti ettevõtet iseloomustab väike töötajate arv ning 30 miljoni kroonini küündiv käive, on enamik eurotoetusi suunatud just väiksemate ettevõtete arendamisele. Siiski selgus 2005. aastal Praxise uuringust, et väiksemate ettevõtete aktiivsus toetuste taotlemisel on väga madal. (Vaid 9% taotlejatest on kuni 9 töötajaga; küsitleti 810 ettevõtet.)

Viimasel ajal on väikeste ettevõtete kasuks suurettevõtted osades toetusprogrammides taotlejate ringist lausa välistatud (nt ettevõtluse infrastruktuuri meede). Seega on sõnum väiksematele ettevõtetele - kes ei küsi, see ei saa.

Mainitud uuringu kohaselt koguni 52% ettevõtjatest toob välja asjaolu, et neil puudub info toetusmeetmete kohta.

Vastus on tõeliselt üllatav, sest erinevaid infoallikaid on väga palju - igal rahajaotajal on oma koduleht (nt EAS: www.eas.ee), igas maakonnas on infopunktid, olemas on fondide andmebaasid.

Lisaks on eraturule tekkinud hulk konsultante, kelle käest saab infot ja nõu. Pigem on küsimus selles, et väiksemail ettevõtteil puudub aeg õige info leidmiseks.

Eurotoetustega seostub tihtipeale tohutu bürokraatlik paberimajandus. Liigse bürokraatia tõttu loobub toetuste taotlemisest lausa 30% ettevõtjaist.

Ettevõtetes on palju aeganõudvaid protsesse ja elutähtsat oskusteavet, mida tihtipeale ei valda ei ettevõtte juht ega ükski ettevõtte töötajatest. Tavapäraseim käitumine sellistel juhtudel on vajaliku töötaja palkamine või siis teenuse sisseostmine, nt raamatupidamisteenus või juriidiline konsultatsioon. Samamoodi võib toimida ka eurobürokraatiaga toimetulekuks - turul on palju konsultante.

Koguni neljandik ettevõtetest leiab, et nende ideede ja vajaduste teostamiseks ei ole sobivat toetusmeedet või puudub nõutud omafinantseering.

Tõsi, uute seadmete soetamiseks või hoonete uuendamiseks siiani abiraha ette nähtud ei ole. Europotist osa saamiseks unustavad ettevõtted tihti oma arengustrateegias olevad plaanid ning seavad eesmärgiks raha koju toomise. Seda aga ei saa lugeda väga pikaajaliseks eduplaaniks. Omavahendite ja toetuste oskamatu kombineerimine ei taga omavahendite maksimaalset võimalikku finantsvõimendust.

Lahendus võiks olla ettevõtte ja konsultandi koostööna valmiv pikaajaline arengustrateegia teostamise rahastamisplaan, kus ettevõtte eesmärkide saavutamiseks kombineeritakse ettevõtte omavahendid, laenuraha ja eurotoetused.

Viimasel ajal levivad kuuldused, et eurotoetused hakkavad selleks korraks lõppema ja edasise kohta puudub esialgu täpsem info. Siiski pole eurotoetuste rong veel läinud. Kogu raha pole veel kulutatud ning kiiremad jõuavad veel oma arengu jaoks üht-teist ära teha (vt tabel).

Tuleb üksnes infot ja abi õigest kohast küsida!

Autor: Lo Rihvk