Investeerida tasub südalinna või kõrghaljastusega kruntidesse

ERI Elamispindade Kinnisvara tegevjuht soovitab investeerimise eesmärgil osta kõrghaljastusega elamumaad, kuhu kunagi tuleb ka kaasaegne infrastruktuur.

Investeeringuna ostetud maad saab ju hiljem kasutada ka enda tarbeks maja ehitamiseks ning detailplaneeringu tegemisel kruntidena edasi müügiks. Saa möönab, et kõrghaljastusega elamumaa pakkumisi jääb Tallinna lähikonnas järjest vähemaks, mistõttu tasub seda soetada kuni 50 kilomeetri kaugusel Tallinnast. Saa rõhutab eriti, et enne maa ostmist tuleks tutvuda detailplaneeringuga, kust on näha, mida naabrusesse rajada kavatsetakse. "Detailplaneering määrab, kas väärtus kasvab või mitte," osutab ta.

Tühjale põllule pole erakliendil suurt mõtet maad osta, kuna selliseid projekte on lähiajal turule tulemas mitmeid. Perspektiivsetest maaostupiirkondadest nimetab Saa näiteks Rae valda, samuti soovitab ta mereäärseid maatükke, Kaberneemes, Jõelähtmel ning Laulasmaa-Lohusalu kanti.

Kes maa ostmisega vaeva ei soovi näha, võiks kaaluda investeerimist Tallinna südalinna. Siinkohal mõtleb Saa ennekõike vanemaid kõrgete lagedega kortereid prestiižsetel tänavatel. "See on olnud kõige kindlam investeering läbi aastate. Kui äärelinna tüüpkorterite hinnad kukuvad, siis selliste südalinnakorterite järele on nõudlus ikka suur ja pakkuda pole suurt midagi," räägib Saa. Samas on muidugi tähtis, et kogu maja oleks heas seisukorras.

Kolmandana nimetab Saa võimalust otsida võimalikult eksklusiivset vara. Üks variant on loomulikult vanalinn, mis toob sisse pikas, üle viie aastases perspektiivis. Kiireid kasumeid sellega täna enam ei teeni.

Eksklusiivse vara all peab Saa silmas selliseid kortereid, mille sarnaseid enam juurde ei ehitata. Näiteks heast ning eksklusiivsest investeeringust toob ta nn stuudiokorterid, mida tehakse vanadesse tööstushoonetesse ja kus lagede kõrgus ulatub 5-6 meetrini. "Nende järele on nõudlus väga suur, sest ostjat meelitavad kõrged laed, suured aknad ning kogu muu eriline olustik. Müüma hakkab emotsioon, mis sarnase kinnisvaraga kaasas käib," rõhutab ta.

Samas pole isikupäratu uus kortermaja südalinnas mingi eksklusiivne vara, kui jätta välja nn "pilvelõhkujate" ülemised korrused ja asukohaga seonduvad eelised. Pigem võiks arendajatelt oodata hinnalise maa õiget väärtustamist leidlike ja huvitavate projektide tegemise näol, mille ostuga kaasneks ka emotsioon, mitte üksnes asukoht.

Saa usub, et kõrghaljastusega maa, südalinna või eksklusiivne korter kasvatab investeeringut ca 15 protsenti aastas. Kui eelmisel aasta pakkus äärelinna tüüpkorter kiiret teenistust, siis nüüd soovitab Saa sellise vara kiiresti realiseerida: "Pigem müüge mägede korter praegu veidi odavamalt kui pool aastat hiljem tublisti odavamalt. On näha ülepakkumise suurt kasvu ja see kahandab hindu."

Uus Maa Kinnisvarakonsultantide tegevjuht Andres Hall sõnab teemat kommenteerides, et parim raha paigutamise koht on potentsiaalne defitsiit ehk siis arendamiseks sobiv maa. Seda nii Tallinna linnas kui ka muudes aktiivsetes piirkondades.

Ta eeldab, et keskmisest kiiremat hinnatõusu on oodata väiksemates linnades ning nende lähiümbruses.

"Uute korteritega spekuleerimist mina täna enam soovitada ei julgeks," märgib ta. Korterit võib tema hinnangul osta veel vaid vanalinna.

Lühemas perspektiivis on korterihindade tõus kiirelt arenevates ja heal tasemel infrastruktuuriga väikeasulates kindlasti garanteeritud. Sellistes asulates pole inimeste suurenenud sissetulekutest ja laenuvõimaluste avardumisest tingitud hinnatõus veel raugenud.

Samuti võiks suvel Eestimaad avastades lahtiste silmadega ringi käia ja uurida, kas kauni loodusega maatükk järve ääres või jõekäärus võiks olla sobilik just suvekodu rajamiseks. Suvekodude rajamise buum pole veel Eestis õiget hoogu sisse saanud, kuid kaugel see aeg enam ikka on.

Ilusa maatüki muudavad väärtuslikuks hea juurdepääsutee ja läheduses paiknev potentsiaalne või olemasolev elektrivõrgu liitumispunkt.

Äriotstarbelist kinnisvara tasuks soetada Tallinnas täna kiirelt arenevate piirkondade läheduses.

Tallinna korterisse kiire hinnatõusu lootuses enam investeerida ei tasu. Tundub, et Tallinnas hakkavad korterid juba liiga kalliks jääma ja ostuvõimalusi otsitakse väljastpoolt Tallinna. Samas otsustavad need, kes suudavad endale pealinnas korterit osta, tihtipeale pea sama raha eest mõnes Tallinna lähivallas krundi või eramu soetada.

Pikemas perspektiivis on mõistlik paigutada raha erinevatesse maatükkidesse. Samas tuleks neile edasimüügi hõlbustamiseks ka mingi lisaväärtus luua. Risk on muidugi suurem kui kesklinnas mõnes valmivas majas korteri ostmise korral, kuna nt Tallinna ümbruse areaal on suur ja lai ning pakkumisi palju ehk eksimisvõimalus suur. Samas tähendab suurem risk suuremat kasumipotentsiaali, mis muudab mängu huvitavaks.

Inimesed, kes kinnisvaraäriga palju kokku ei puutu, võiks mõelda hoopis alternatiivsetele investeerimisvõimalustele, kus nende rahaga tegelevad professionaalid.