Parkimiskohad lähevad hinda väljaspool kesklinna

Autode hulga ja maa väärtuse kiire kasv on tekitanud olukorra, kus korteri juurde kinnistatud parkimiskohtade hinnad on kerkivad jõudsalt ka väljaspool Tallinna kesklinna.

Igaüks, kes on elanud arenenud Euroopa või Põhjamaade linnades, teab, et kortermaja üürikorteri juurde käib reeglina ka personaalne parkimiskoht, kuhu teistel elanikel pole õigust oma sõidukit parkida. Tuttavatele autoga külla minemine võib neis riikides osutuda üllatavalt keeruliseks ettevõtmiseks, sest parkimiskoha leidmise nimel tuleb teha mitu tiiru ümber kvartali. Tingimustes, kus Eesti automüük lööb igakuiselt järjest uusi rekordeid ning kesklinna naabruses jääb vaba arendamata linnaruumi järjest vähemaks, võib päev-päevalt märgata samasugust tendentsi.

Seetõttu ei tasu korterit ostes parkimiskoha arvelt kokku hoida, kuna parkimiskoht on samuti investeering kinnisvarasse. Tallinna kesklinna naabruse kortermajade juures paiknevate parkimiskohtade hinnad on viimase mõne aastaga teinud läbi mitmekordse hinnatõusu. Näiteks, kui veel kolm-neli aastat tagasi müüdi kesklinnas majaaluses garaažis parkimiskohta ligikaudu 50 000 krooniga, siis tänaseks võib sealsamas naabruses oleva maja kõrval paikneva parkimiskoha osta 200 000 krooniga.

Parkimiskohtade nappus pole siiski vaid kesklinna probleem, vaid hakkab iseloomustama kõiki suuremate korterelamute rajoone. Parkimiskohtade teatud defitsiiti võib juba märgata ka Tallinna magalates, kus reeglina pole parkimine majaelanike vahel reguleeritud. Mõnevõrra on olukord leevenenud selle arvelt, et vanast inertsist viivad paljud magalarajoonides elavad autoomanikud oma sõiduki ööseks läheduses asuvasse tasulisse parklasse. Kuna aga autopark muutub järjest uuemaks ning üha enam sõidukeid on kaitstud kasko-kindlustusega, loobub suur osa autoomanikke tasulisest parklast.

Tihti on üsna täbaras olukorras nende viimastel aastatel rajatud kortermajade elanikud, kus projekti arendajad pole osanud autode hulga nii suurt kasvu ette näha. Parkimiskohtade nappus või reguleerimata parkimiskohad on naabrite vahel pingeallikaks, mis võib mõjuda elutervele elukeskkonnale üsnagi pärssivalt. Üksteise kinniparkimine ja klaasipühkija vahele kirjakeste jätmine on selliste naabrisuhete leebemad vormid.

Kui projekti arendusfaasis pole parkimisele mõeldud ja ka korteriühistu ei suuda leida üksmeelt, siis on sellega seonduva umbsõlme lahtiharutamine üpriski keeruline. Seepärast tasub kasutatud korterit ostes alati tunda huvi ka parkimisvõimaluste vastu.

Hiljuti ühesse Tallinna äärlinna kortermajja korteri soetanud tallinlase parkimiskonflikt naabritega kasvas niivõrd igapäevaseks tüliks, et mees vahetas elukohta.

P.P. ostis 3toalise korteri 2003. aastal. Kuna ta oli üks viimaseid sellesse majja korteri ostjaid, said ta oma korteri juurde osta vaid ühe parkimiskoha maja hoovil, kuigi peres oli kaks autot ning mõlemat reaalselt vaja.

Peagi selgus, et parkimiskohti oli puudu veel teistelgi majaelanikel, sest detailplaneeringu ja projekti koostamisel oli maja juurde kuuluvale krundile mõistliku arvu parkimiskohtade arvelt kerkinud hoopis veidi rohkem kortereid.

Parkimine tekitas naabrite vahel suuri pingeid. Üksteise peale aknast karjumine ja kaebuste kirjutamine muutusid igapäevasteks. Seejuures tundus, et nagu igaks korralikus majas tavaks, elas ka selles elamus mitu isikut, kellele taoline tülitsemine paistis väga meeldivat. Nõrgema närvikavaga inimestele mõjus see aga hävitavalt. Pärast seda, kui P.P. sõbrad-tuttavad praktiliselt loobusid tema perel külas käimisest, otsustas P.P. korteri maha müüa ja isikliku maja soetada.

Autor: Hannes Käbi