Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Skandinaavias nõutakse rohkem naisi börsifirmade juhtide hulka

    Tallinna börsi tegevjuhi Kaidi Oone sõnul on sookvootide teemat Eestis veel vara arutada. "Eesti naised on nii tublid, et nad saavad juhiks kasvamisega ka iseseisvalt hakkama, ilma kvootideta. Töökohti tuleks jagada vastavalt teadmistele," märkis ta.
    Oone lisas, et on valdkondi, mis ongi natuke maskuliinsemad, ja on naiselikumaid valdkondi, nagu moetööstus ja kosmeetika. Seal on tema sõnul naiste osalemine loomulikult suurem.
    "Nõukogudesse kandideerimine peab olema naiste enda tahe ja nende töö," ütles Oone.
    Norras viidi 2004. aastal sisse regulatsioon, et nii riigi- kui ka eraettevõtete juhatuses ja nõukogus peab olema vähemalt 40% naisi, eriti kehtib see Norra 500 suurema ettevõtte kohta. Norras jääb regulatsioon jõustumata juhul, kui selles sfääris soovitud sugude tasakaal saavutatakse vabatahtlikult. Kui seda aga ei saavutata, võib regulatsioonist 2007. aastaks saada seadus, ütles Äripäevale Norra saatkonna esimene sekretär Baard Hjelde.
    "Nende kvootidega tahetakse tuua rohkem naisi ja naiselikkust firmade juhtimisse," põhjendas Norra regulatsiooni Hjelde. Ta lisas, et varem on probleemiks olnud, et 95 protsenti firmade juhtidest on olnud mehed.
    "Sooliste kvootide kehtestamisega on Norras naiste osavõtt firmade juhtimises nüüd paari aastaga tugevasti kasvanud, mõju on olnud igati positiivne," kinnitas Hjelde.
    Kui firma juhtkonnas ja nõukogus on vaid mehed, siis on neil ka vaid mehelikud vaated, aga tarbijaid näiteks on igas riigis ju nii nais- kui ka meesoost. Norra ametnik lisas, et nende firmade hulgas ei ole sookvootide puhul vahet, mis sektoris firma tegutseb. Kvoodid kehtivad kõikidele firmadele ühtemoodi.
    "Ka Eestis tuleb sookvootide teema firmade nõukogus ja juhtkonnas tulevikus kindlasti arutusele," ütles Hjelde. Kas ka Soomes on sarnane teema arutlusel, pole Hjelde kursis.
    Norra eeskujul kirjutas ka Rootsi meedia eelmise nädala lõpus, et Rootsi valitsusele tehti ettepanek kehtestada börsifirmades seadusega naistele vähemalt 40protsendiline kvoot ja selle rikkumist karistada trahviga.
    Ekspert Catarina af Sandeberg andis kolmapäeval oma ettepanekud Rootsi valitsusele üle. Tema ettepanekul tuleks kvoodi rikkumise korral trahvi suuruseks määrata 150 000 Rootsi krooni.
    Soovituse kohaselt peaks uus seadus jõustuma aastal 2008 ja firmadel jääks selle rakendamiseks kaheaastane üleminekuaeg.
    Nii Rootsi majandusorganisatsioonide kui ka ametiühingu esindajad on Sandebergi seisukohti juba tugevasti kritiseerinud ja enamik neist on kvoodi kehtestamise vastu, kirjutas Rootsi majandusuudiste portaal Näringsliv24.
    Baltika tegi Tiina Mõisa valimisega nõukogu esinaiseks börsiajalugu. Tiina Mõis on vist esimene ja ka ainus nõukogu esinaine Tallinna börsil.
    Aga ma ei usu igasugustesse kvootidesse ja taolisi regulatsioone ei mõista ega toeta, rohkem usun inimlikku arukusse ja vabasse valikusse. Kui ühiskond, sh otsustajad ja tarbijad, koosneb võrdses osas nii naistest kui ka meestest, siis arukuse seisukohalt oleks loomulik, et see suhe avaldub ka kõigis eluvaldkondades.
    Kui ikka üle poole meie tarbijatest on kaunima ja targema soo esindajad, mis siis peaks olema see tähtis põhjus, et ettevõtte juhtimise eri tasanditel daame otsuste tegemise juurde mitte kutsuda. Meie Baltikas igatahes peame seda suureks väärtuseks, et nii nõukogus kui ka juhatuses ja terves organisatsioonis on otsustajaid ja kaasamõtlejaid mõlemast soost. Usun, et tänu sellele oleme me ka veidi usaldusväärsemad oma tarbijate ja kogu ühiskonna silmis.
    Baltika nõukogus on daamid kogu aeg olnud esindatud, selles mõttes jätkab ka uus nõukogu edu toonud traditsiooni. Samas on meie nõukogu liikmed kõigepealt ikkagi oma ala profid. Mul on tõepoolest hea meel, et just Tiina Mõis nõustus nõukogu esimeheks valimisega, usun, et oma suure kogemusega rahvusvahelise ettevõtte juhtimisel aitab ta Baltikal muutuda veelgi paremaks.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.