Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kauba saaja tasub töötlemata puitpakendi hävitamise kulud

Kristo Kiviorg 13. juuni 2006, 00:00

Eelmisel aastal jõustunud standardi kohaselt peab kogu puidust pakkematerjal olema valmistatud selliselt töödeldud puidust, mis välistab kahjurite leviku.

Materjali töötlemisviisi tõendav märk peab olema igal puidust pakendil.

"Aluste märgistamise nõue on kõige mõttetuma süsteemiga üldse, millega meie ettevõttel on tulnud kokku puutuda. Ma ei saa aru, kellele see kasulik on. Sellega kaasneb üks suur rahakulu ja muud ei midagi. See on järjekordne näide sellest, kuidas ELi pintsaklipslased on üle mõtelnud," kommenteeris Krimelte OÜ juhataja Jaan Puusaag olukorda.

Puusaagi sõnul aitab lauslolluse vastu vaid ettevõtjate leidlikkus, kuidas asjad nii korraldada, et bürokraatiat võimalikult vähe oleks. Kuidas Krimeltes asjad korraldatud on, Puusaag kommenteerida ei soovinud.

Taimekaitseinspektsiooni taimetervise osakonna juhataja Riina Koidumaa sõnul kontrollib piirivalve põhiliselt puitpakendi märgistust.

Seda, kas puit on kuum- või keemiliselt töödeldud, kontrollitakse haruharva. Kontrolli läbib keskmiselt viis protsenti piiri ületavatest puitpakenditest.

"Pisteliselt võetakse ka puiduproove kontrollimaks, kas pakend ise on ikka nõuetekohaselt töödeldud, nagu pakendi peal olev tempel kinnitab," selgitas Koidumaa.

Kuid analüüside tegemine on kulukas protseduur ning eelarve real on ettenähtud rahahulk piiratud.

Kuigi uus kord on kehtinud pea aasta otsa, kuulis pool aastat tagasi Moskvas äritegevust alustanud LabelPrint OÜ juhatuse esimees Sten Sarap uuest korrast esmakordselt. "See on küll halb uudis, pole ju loogiline, et mina kui kauba saaja pean kandma likvideerimiskulud," lisas ta.

"Loogiline oleks, et saatjat peaks trahvima. Paljud meie kliendid toovad Venemaalt kaupu, tundub, et siiamaani on kõik õnneks läinud," lausus Sarap, kes lubas sellel nädalal, kui Venemaa partnerid Eestisse tulevad, kindlasti viimastega antud teemal konsulteerida.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja väliskaubanduse osakonna juhataja Lidia Friedenthali sõnul pole nende poole antud küsimusega ükski ettevõtja pöördunud.

"Otseselt kaebusi pole olnud, tavaliselt on nii, et kui mõni probleem hakkab valuläve ületama, pöördutakse abipalvega meie poole," selgitas ta.

Friedenthali sõnul peavad üha tähelepanelikud olema ka eksportijad, sest mitmed kolmandad riigid on ratifitseerinud puidust pakkematerjalide standardi.

Kui veel arusaamatutest reeglitest vähe oleks, tegutseb Eesti turul lisaks ka omajagu valemängijaid, seda töödeldud ning tavaliste euroaluste segmendis.

Kasutatud puitaluste parandamise ning osaliselt ka uute valmistamisega tegeleva Metrosystem OÜ juhataja Andrus Nummerti sõnul on turul palju musti tegijaid, kellel puudub nii tavalise kui ka kuumutatud või metüülbromiidiga töödeldud euroaluste valmistamise sertifikaat.

Nendelt aluseid ostvad ettevõtted võtavad Nummerti hinnangul väga suure riski, kuigi kauba võib neilt odavamalt kätte saada.

"Kui mõni eksportöör ostab kokku aluseid ning saadab need koos kaubaga mõnele partnerile väljaspool Euroopa Liitu ja kui sihtriigi piiril avastatakse, et alused ei vasta nõuetele, ongi karuteene oma äripartneritele tehtud," lausus ta.

Nummerti sõnul ei kohku valemängurid ka kvaliteeditemplite võltsimise ees tagasi.

Nii on mitmeid kordi ette tulnud, kus seni veel kindlaks tegemata tegijad, kes on järele teinud nende templi, turustavad muretult oma kaupa.

"Hetkel on turul kuni viis tegijat, kellel pole litsentsi, aga kes tegelevad oma toodangu aktiivse müümisega," lisas Nummert.

Plagiaadid tulid ilmsiks seetõttu, et firma vahetas alusele löödava templi märgistuse kujundust.

Eesti piiripunktides korraldab riiklikku järelevalvet puidust pakkematerjalide üle taimetoodangu inspektsioon koos maksu- ja tolliametiga. Kontrollitakse orienteerivalt viit protsenti piiri läbivatest puitpakenditest.

Tollipiiris asuvas tollipunktis teostatud kontrolli tulemuste põhjal määratakse nõuetele mittevastavale puitpakendile edasine käitlemine.

Üheks võimaluseks on kaup koos alustega kohe piirilt tagasi saata. Teiseks võimaluseks on märgistamata alused toimetada sisemaa tolliterminali, kus siis kaup ümber laaditakse. Alused kas hävitatakse või töödeldakse ettevõtja kulul ümber. Standardi kohasel peab kogu puidust pakkematerjal olema valmistatud toormest, mis välistab puidukahjustajate leviku.

Nõuetele mittevastava puidust pakkematerjali hävitab tolliterminal või kaubasaaja, samuti on aktsepteeritav aluste kuumtöötlemine või taimetoodangu inspektsiooniga kooskõlastatult purustamine ning seejärel ümbertöötlemine.

Puitpakendi hävitamise maksumus sõltub eelkõige teenuse pakkuja hinnast ning hävitamise või ümbertöötlemise viisist.

Päris korrektse statistika kokkupanek võtab natuke rohkem aega, kuid esialgseil andmeil hävitati eelmisel aastal üle 1000 aluse ning sel aastal on hävitamisi olnud üle paarisaja.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing