Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pant tegi Tallinki Eesti suurimaks

Annika Matson 13. juuni 2006, 00:00

Pant oli eile Silja Line'i ostuotsusest teada andes veidi närvis, kuid tunnistas hiljem, et on lõpptulemusega väga rahul. "Tallinkisse tööle tulles juba kümme aastat tagasi ütlesin, et võtame Silja Line'i üle ja siis pidas Äripäev mind hulluks, aga ma olen sõnapidaja mees," ütles Pant.

Pandi sõnul rääkis ta Silja Line'i juhatuse esimehe Antti Pankakoskiga kahe firma ühinemisest esimest korda juba seitsme aasta eest, kui Pankakoski töötas siis veel Nordea panga investeerimisüksuse juhina.

Lepingule Silja Line'i omaniku Sea Containersiga kirjutas Tallink lõpuks alla üleeile varajastel hommikutundidel - kell 5.50. Tehingu hinnaks kujunes 450 miljonit eurot (7,04 mld krooni) ja 5 miljonit Tallink Grupi aktsiat.

"Tehing oli Tallinkile soodne," kommenteeris Pant hinda. Küsimusele, miks nii varaste hommikutundideni läbi räägiti, vastas Pant, et Sea Containersi ja Tallinki poolt oli kõik korras ja tahtmine olemas, aga kuna leping on kokku pandud Londonis ja sealsete seaduste järgi, võttis juriidiline pool nii palju aega. Pandi sõnul on neil Silja Line'i juhatuse esimehe Pankakoskiga kokkulepe, et tema ja ta meeskond jätkab ka edaspidi Silja Line'i juhtimist.

Küsimusele, kas ka tema ostab Tallinki aktsiaid, vastas Pankakoski, et ta on viimasel ajal tormanud nagu orav rattas ja pole sellele veel mõelnud. "Ma usun siiski, et Tallinki investoritele on loodud ühisfirma eriti hea," kommenteeris ta, lisades, et tal pole ka Sea Containersi aktsiaid olnud. "Tänased aktsionärid, kes ostavad Tallinki aktsiaid, saavad ka Silja Line'i omanikeks," ütles Pankakoski. Tema sõnul on kõik Silja Line'i liinid praegu kasumlikud. "Kõik minu sõbrad ja kolleegid arvavad, et see tehing tuleb kasuks nii Silja Line'ile kui ka Tallinkile," ütles Pankakoski. Küsimus, mis hinnaga Tallinki aktsiad siis Silja Line'ile müüakse, ajas Pandi samas täiesti segadusse. Pikk-pikk paus, kohmetus ja paar ärevat köhatust ning lõpuks vastus: "Ma ei oska öelda, mis selleks hinnaks täpselt kujuneb."

Ka küsimused mõlema firma laenukoormuse kohta ärritasid Tallinki juhti. Pant kinnitas, et Tallink saab võlavaba Silja Line'i. "Pro forma bilansis, mis tehakse selleks päevaks, kui Tallink võtab Silja Line'i üle, on Silja Line'i laenude kogusumma null. Need lähevad üle Sea Containersile," ütles Pant.

Firma börsiteates on kirjas, et tehingus nõustas Tallinki Citigroup ja laenu andsid Saksa pangad HSH Nordbank ja DVB Bank ning Soome pank Nordea. Lisaks 5 miljonile aktsiale, mis emiteeritakse Silja Line'ile, on Tallinkil lähiajal kavas korraldada ka uus aktsiaemissioon mahuga 782 miljonit krooni. Tallinki ingliskeelses pressiteates on kirjas, et Tallinki suuremad institutsionaalsed investorid on väljendanud valmisolekut osta ära turule paisatavad uued Tallinki aktsiad. Tallinki aktsiad peaksid omanikku vahetama 28. juulil.

Pant loodab kahe laevafirma ühinemisel enim kasu saada sünergiast. Esiteks tekib tema sõnul Läänemere suurim laevandusettevõte, mis saab tulevikus kokku hoida suurtelt turustuskuludelt. Lisaks kattuvad Tallinnas, Helsingis ja Stockholmis mitmed kontorid ja nendega saab nüüd efektiivsemalt ümber käia. Laevad jätkavad liiklemist samade lippude all ja samadel liinidel.

Silja Line'il on parasjagu käimas suur restruktureerimisprogramm, mis kestab 2008. aastani. Selle tulemusena tekib lihtsam kulustruktuur ja pannakse paika uued tegutsemispõhimõtted. Pandi sõnul on Tallinkil ja Silja Line'il kavas välja töötada ühine strateegia ja see ka kiiresti ellu viia.

Pandi sõnum väikeaktsionäridele oli jätkuvalt, et nemad näevad firmat arenemas ja ennustavad järjest paremaid tulemusi. "See positiivne jutt aga ei jõua aktsionäridele kohale," oli Pandi mure.

"Soov Silja ost lõpuni viia oli väga suur, aga asi takerdus, sest vahepeal taganeti kokkulepetest ning asi jäi soiku. Oli tõsiseid vihastamisi ja uste paugutamist läbirääkimiste jooksul. Ning lõpuks kutsuti meid uuesti läbi rääkima," kommenteeris Pant.

Pant tunnistas, et suvi on läinud väga hästi ja Tallinki põhitegevus toimub just suvel. Uus laevafirma ühendab viit riiki Läänemere ääres. Tallink on tugev reisijateveos Eesti ja Soome, Eesti ja Rootsi ning Läti ja Rootsi vahel. Silja Line'il on juhtiv roll kanda Soome ja Rootsi vahelises liikluses. Uus ühinenud firma hakkab tulevikus kasutama nelja kaubamärki.

Ostutehing ei puuduta Tallinna ja Helsingi vahel liiklevaid SuperSeaCati kiirlaevu, millega tegutseb edasi Sea Containers.

Norra firma NorFerries tegi suurema pakkumise Silja Line'i ostuks, pakkudes 1,1 miljardit krooni Tallinkist rohkem. Pankakoski ütles, et see, miks Sea Containers valis Tallinki, on hea küsimus Sea Containersi omanikele.

Pant ärritus selle teema peale ja andis mõista, et NorFerries polnud mingi tõsine pakkuja. "No kuulge, vaadake selle firma kodulehte, tema omakapital on 8 miljonit krooni," lisas ta.

Investeerimispank Suprema ootab, et järgmise suve alguseks maksab Tallinki aktsia ligi 94 krooni.

"Selle aasta lõpus näeme Tallinki aktsiat tänasest tasemest ikka korralikult plusspoolel," ütles Suprema juhatuse liige Sten Sumberg. Suprema 12 kuu hinnasiht Tallinki aktsiale on hetkel jätkuvalt 93,88 krooni (6 eurot) ja allapoole pole analüütikutel plaanis seda hinda kindlasti lasta. Seega järgmise aasta suve alguseks võikski Tallinki aktsia maksta 93,88 krooni. Eile sulgus Tallinki aktsia 59,77 kroonil.

Ka Hansabank Marketsi analüütik Sander Danil näeb edaspidi Tallinki aktsial tõusuruumi. Hansapanga ootus on, et aktsia võiks maksta 78,2 krooni (5 eurot). "Tallinki aktsia hind on praegu väga atraktiivne," ütles Danil.

"Kui vaadata, et Silja Line'i kuus laeva teenisid mullu 5,9 miljardit krooni kasumit, see on kuus laeva kohta korralik tulemus," möönis Danil.

"Tallink ja firma juhtkond on selle tehinguga järjekordselt tõestanud, et nad teavad täpselt, mida teevad, ning näidanud võimet väga head tööd teha," lausus Sumberg. "Vaadates hinda, millega Tallink ostis Soome Silja, siis see oli Tallinkile soodne. Arvestades veel, et Tallink sai võlavaba Silja," kommenteeris Sumberg.

Tänu võlgade puudumisele saab Tallink võimaluse veel vajadusel uusi laene juurde võtta. "Selle ostu finantseerimiseks ei ole Tallinkil vaja väga palju aktsiakapitali laiendada ega uut omakapitali sisse tuua," ütles Sumberg.

Sumbergi sõnul reageerisid aktsionärid juba eile Silja Line'i ostu uudisele positiivselt, eriti päeva alguses. "Seda vaatamata asjaolule, et Kesk- ja Ida-Euroopa aktsiaturgudel oli eile taas suurem langus. Poola, Tšehhi ja Ungari aktsiaturud olid eile enam kui 2 protsenti languses," ütles Sumberg.

Ka Danil märkis, et hind, mida Tallink maksis Silja Line'i laevade eest, oli mõistlik. "Tallink suutis hoolimata suurest pakkujate hulgast Silja Line'ilt väga soodsad tingimused välja kaubelda," lisas Danil.

Küsimuseks jääb nüüd Danili sõnul, kas Tallink suudab ka kiiret kasvu hallata. Lisaks märkis analüütik, et soomlased suhtusid Tallinki Silja Line'i ostu negatiivselt, kui vaadata kommentaare internetis. "Soomlastele käis uhkuse pihta, et eestlased nende laevafirma üle võtsid," märkis Danil.

Kõige selgema suuna annavad toimuvast Danili sõnul siiski Tallinki neljanda kvartali tulemused, mis on nende kõrghooaeg. Tallinki neljas kvartal lõpeb augustiga, tulemused peaksid selguma oktoobris.

"Selle aasta lõpus on suurem tõenäosus, et Tallinki aktsia hind ka tulemustele positiivselt reageerima hakkab. Siis on näha, kuidas grupp koos töötab," möönis Hansabank Marketsi analüütik.

Enn Pant, Kalev Järvelill ja Ain Hanschmidt said Tallink Grupi (endise Hansatee Grupi) suuromanikeks tänu Hanschmidti juhitud Ühispangast saadud laenudele.

Laevafirma aktsiad pandi kohe panti ning saadud raha eest soetati Ühispanga aktsiaid, mis taas osalt panditi, et järjest suurendada oma osalust Tallink Grupi emafirmas.

Nii sai Tallink Grupi enamusaktsionäriks Infortar, mida viimased aastad kontrollib Linandell, mis kuulub võrdsetes osades Pandile, Järvelillele ja Hanschmidtile. Hanschmidt vormistas oma osaluse alles 2005. aastal pärast seda, kui oli lahkunud Ühispanga presidendi kohalt. Tallink Grupp (ja ka tema eelkäija Hansatee Grupp) on olnud pidev Ühispanga laenuklient, summad on ulatunud sadadesse miljonitesse kroonidesse. Lisaks on Ühispank andnud Tallinkile täiendavaid garantiisid välislaenude hankimiseks.

Mais ostsid Tallinki aktsiaid juurde ettevõtte insaiderid.

23. mail ostis Tallinki juhi Enn Pandi firma Mersok OÜ juurde 15 000 Tallinki aktsiat. Samas päeval ostis 7000 aktsiat juurde ka Tallinki nõukogu liige Ain Hanschmidt.

Mai lõpus pantis Tallinki suuromanik Infortar ligi 100 miljoni krooni väärtuses Tallinki aktsiaid.

Eile ütles Infortari tegevjuht ja üks suuromanikke Ain Hanschmidt Äripäevale, et aktsiaid siiski ei panditud Silja Line'i ostutehingu rahastamiseks.

Mai lõpus ütles Hanschmidt, et raha oli vaja äritegevusse investeerimiseks. "Laenu saamise tagatiseks tuli need Tallinki aktsiad pantida," ütles Hanschmidt.

Tallink Grupi ja Silja Oy Ab juhtidele möödub esmaspäev kui liinil: kell kümme Tallinnas algava pressikonverentsi järel on järgmised peatused kell veerand üks Helsingis ja kell pool neli Stockholmis.

Kell hakkab liginema poole kaheteistkümnele. Viis meest - Tallinki suuromaniku Infortari üks omanikke Ain Hanschmidt, juhatuse esimees Enn Pant, juhatuse liikmed Keijo Mehtonen ja Andres Hunt ning Silja Line'i juhatuse esimees Anti Pankakoski mõtisklevad kopteri järjekorras, kuidas läks Tallinki ja Silja esimene ühine pressikonverents.

Kõige rohkem erutab meeli Bloombergi ajakirjaniku küsimus: "Mida Tallink järgmisena ostab?" Pant pani seepeale ette, et võiks näiteks Siilatsi kaatrid ära osta. Või Saaremaa Laevakompanii, siis saab dotatsiooni ka peale. Üldiselt läheb hommik üle ootuste rahulikult. Võib-olla sai aeg kehvasti valitud: jalgpall ja Metallica kontserdi ettevalmistused tõmbavad pool tähelepanu endale.

Lühikese lennusõidu vältel rehmab Hanschmidt vahepeal käega kopteri akna suunas. Allpool helesinise päikesesäras kümbleva mere foonil libiseb parasjagu mööda üks Tallinki laev. Seejärel sillerdab vastu SuperSeaCat. Viimane jääb edasi kuuluma Silja omanikfirmale Sea Containersile.

Šampanja on juba joodud. See juhtus päev varem Londonis varahommikul pärast 20 tundi kestnud läbirääkimisi, mil värsked allkirjad sai advokaatide kullipilkude alt läbi käinud tehing, mille tulemusena kuulubki nüüd Tallinkile kuus laeva rohkem. Pärast seda sõitsid Tallinki juhid easyJetiga tagasi Eestisse.

Ootan Helsingis välklampide merd, nagu Ameerikas tavaks. Üllatuslikul kombel jääb see rahvusvahelisse Hiltoni ketti kuuluva Scandic Marina Congress Centeri uksel nägemata. Pressiüritus, millest võtab osa umbkaudu 30 Soome ajakirjanikku, kulgeb loiult rahulikus töises õhkkonnas. Enim uuritakse palkade ja tuleviku kohta.

Pant selgitab, et midagi ei muutu ja kõik jääb samaks. Ta annab ühtlasi teada, et Pankakoskist saab Tallinki juhatuse liige. Arvata võib, et Tallinki vägiteost kirjutavad kõik järgmise päeva Soome lehtede esiküljed.

Tõenäoliselt ei ole soomlased ära tabanud, et saalis viibib veelgi kuulsaid eestlasi. Ain Hanschmidt, kes istub eest kolmandas reas, jääb vaatamata nimesildile rinnal Soome meedia silmis tundmatuks tegelaseks.

Nädal tagasi Tallinkilt hea diili välja pressinud Soome Meremeeste Ametiühingu juht Simo Zitting viibib samal ajal paarkümmend kilomeetrit Helsingist väljas. Ta annab telefoni teel kiire ülevaate, et suuri muudatusi Tallinki ja Silja Line'i ühinemise järel lähiajal ette näha ei ole. "Mis kõige tähtsam, meie ei karda midagi," toonitab Zitting.

Üks põhjus, miks õnnestus ühingul nii kiiresti ühine keel leida, oli pooleliolev ostutehing. Zitting ei varja, et teadis Tallinki ja Silja läbirääkimistest Londonis. "Toetame kahe käega Eesti ametiühinguid nende võitluses võrdse palgatõusu pärast kogu firmas," lisab Zitting.

Suuraktsionäri, Soome investeerimisfondi Danske Capital Finland fondihaldur Kustaa Äimä nendib, et erinevalt Eestist toetavad Soome ja Rootsi valitsused oma laevafirmasid. Äimä ja Hanschmidt toonitavad tehtud tehingu suuremõõtmelisust. Ettevõtte toimimine on ju iseenesest sama. "Ega ma omal ajal Haapsalus vähem rüganud, lihtsalt mõõtmed olid teised," võrdleb Hanschmidt. "See on mastaabiefekt, kui teed samu asju poole suuremate numbritega," selgitab ta.

Äimä ütleb, et soomlased ainult võidavad Tallinki tulekuga. Nad saavad tulla aktsionärideks. "Kõik lootused on osutunud tõeks, täna on meie väga suur rõõmupäev," kinnitab Äimä.

Tallinki juhtide otsus oli läbi kaalutud. Seda enam, et Silja on teada andnud, et tegeleb aastatel 2005-2008 saneerimisega, ning Tallink napsas firma otse tegevjuhtide nina eest. Küllap on muresid tulemas. Samal ajal Eestis avaldab Edgar Savisaar mõtte, et Eesti laevafirmasid on vaja toetada vähemalt sama suures mahus, nagu seda teevad naabrid. Tallinki investorsuhete juhi Peter Roose telefon on kogu päeva punane.

Samal ajal, mil Tallink ja Silja Line tegelevad meediavalgustusliku tööga, kihab Helsingi kalaturg igapäevases tempokas rütmis. Teadmine, et Eesti firmast saab Põhjamaade merekuningas, võtab soomlase näo naerule.

"Peaasi, et hinnad ei tõuse," ütleb Kalajokist pärit ja sõbranna Elina Saari kirevaid viltrõivaid müüv Leena Raatiniemi. Ta meenutab lapsepõlve. Toona pidasid rootslased Viking Line'i paremaks firmaks, ja soomlased eelistasid jällegi Silja Line'iga sõita. Nüüd ei tee inimesed vahet. "See polegi nii halb idee, et eestlastele müüa," on nelja lapse ema optimistlik.

Puhtas eesti keeles sekkub vestlusesse pika halli habemega Erkki Borg. Ta müüb suvel turul kasutusest väljas ühe- ja kahesendiseid ning võtab päikest. Talvel töötab jällegi raamatukogus. Iga huvilisega teab Borg tema kodukeeles kõnelda.

Uudis, et Silja Line on nüüd Eesti firma, võtab Borgi rõõmsasti muhelema. "Eesti rahvas on üks tubli rahvas, nad on töökad ja teevad oma tööd hästi," jätkub Borgil kiidusõnu. Meenuvad 1930. aastad, mil soomlased käisid tublidelt Eesti põllumeestelt malli võtmas.

"Parem eestlane kui Norra firma," pistab omakorda vahele põnevat vestlust kuulama jäänud Espoo pensionär Pentti Ristaniemi. "Silja võttiski liiga suure osa Soome turust," leiab ta.

Hallpead leiavad, et eestlased kamandagu lahkesti Soome firmat. Peaasi, kui laevad Raumas valmivad.

Taksojuht Etta Hilden sõidutab meid kopteri peale. "Parem kuulugu Silja eestlastele kui Bermudale," arvab ta. "Need vähemalt ei lase pankrotti."

Tallink võtab üle tugeva kaubamärgiga firma, mis tuleval aastal tähistab viiekümnendat juubelit ning mille juured ulatuvad otsapidi üle-eelmise sajandi lõpukümnetesse.

Silja Line'i eelmisele omanikule, Briti-USA firmale Sea Containers aga Siljast oodatud kullaauku ei saanud.

Silja Line'i asutasid aastal 1957 kolm reederfirmat - Soome Aurulaeva Aktsiaselts (FAA/SHO), Aurulaeva Aktsiaselts Bore ja Stockholmi reederfirma AB Svea, mis olid omavahel koostööd teinud Esimese maailmasõja lõpust peale. FAA omakorda loodi juba 1883. aastal algselt kaubaveoks Soome ja Inglismaa vahel, millele peagi lisandus reisijatevedu. Peamiselt veeti emigreerujaid Inglismaale, kes sealt edasi Põhja-Ameerikasse siirdusid. Helsingi börsil noteeriti FAA aktsiad 1912. aastal.

Bermudal registreeritud Sea Containers huvitus Sija Line'ist 1999. aastal, omandades esmalt vähemusosaluse, millest 2002. aasta suveks sai täielik ülevõtmine. Järgmise aasta alguses viis omanik Silja aktsiad börsilt ära. Kokku läks firma ülevõtmine Sea Containersile maksma umbes 190 miljonit eurot (ligi 3 mld krooni).

Uuel omanikul tuli aga pettuda. Tulu jäi kesiseks, ehkki Silja on 2000. aastast kasumis püsinud. Läinud aasta tulemusi pole emafirma Sea Containers veel avaldanud, kuid aasta alguses olid nii Silja Line kui ka pearivaal Viking Line meedia teatel miinuses. Silja probleeme süvendas veel võlakoorem, mis 2004. aasta lõpus oli 300 miljonit eurot (4,7 mld krooni).

Laevafirmade kasumeid õõnestab Läänemerel väga teravaks läinud konkurents, mis tähendab suurt hinnasurvet. Seda ajal, mil kütusekulud on järsult kasvanud ning alkoholimüügist laekuvad tulud vähenenud seoses tax free kadumisega ja Soome alkoholimaksude alanemisega. Laevade kui ujuvrestoranide kontseptsioon on ammendumas ning edaspidi ennustatakse kiireimat kasvu eelkõige kaubavedudes.

Mullu novembris otsustas majandusraskustesse sattunud Sea Containers Silja Line'i müüki panna. Ühtlasi kuulutati välja Silja ulatuslik saneerimiskava, mis nägi ette keskendumise põhiliinidele Rootsi ja Soome vahel, osa aluste müügi, ligi 500 inimese koondamise ning rea kontorite sulgemise. Silja Line'i kaks alust - Serenade ja Symphony - tegid läbi 17 miljonit eurot maksnud noorenduskuuri.

Kokku seati eesmärk kärpida aastaks 2007 Silja kulusid ca 23 miljoni euro võrra. Positiivset mõju firma tulemusele loodetakse saneerimisabinõudest näha aasta-poolteise pärast.

Silja Line'i tahtis osta nii pearivaal Viking Line kui ka kaheteistkümnendal tunnil üllatuspakkumise teinud Silja Line'i enda juhtkond koos välisinvestoritega.

Meediast jooksis läbi kümmekond nime, kuid algusest peale on üheks tõenäolisemaks ostjaks peetud Tallinki. Seda loodetava sünergia pärast, ehkki kaheldud on, kas mitut laeva ehitav Tallink suudab tehingut rahastada.

Soome-Rootsi liinidel 43% turuosa omava Viking Line'i asedirektor Boris Ekman tunnistas eile Soome uudistekanalile STT, et Viking poleks saanud Siljat tervikuna üle võtta. Osa tegevus tulnuks ära müüa.

Siiski esitas Viking ühena esimestest oma pakkumise ning pidas konkurentsiametnikega konsultatsioone.

Eile ütles Ekman, et Silja minek Tallinkile ei mõjuta kuigivõrd Viking Line'i tegevusplaane. "Meil saab pooleteise aasta pärast valmis uus alus Helsingi ja Tallinna vahelisele liinile. Reisijatel on edaspidi head võimalused võrrelda, millega nad sõidavad," ütles Ekman.

Viking veab aastas umbes 5,5 miljonit reisijat, Tallink ja Silja kokku 6,6 miljonit.

Silja Line'i ostja pidi selguma juba aprillis, ent otsus lükkus edasi, kui ootamatult lisandus pakkujate ringi firma juhtkond konsortsiumis välisinvestoritega.

Lõpusirgel sekkus konkurentsi veel ka Norra firma NorFerries, mis pakkus kahasse Saksa konsortsiumiga Silja Line'i eest 520 miljonit eurot.

Tõenäoliseks ostjaks peeti ka Austraalia panka Macquarie, mille Euroopas tegutsev tütarfirma on juba ostnud kaks varem Sea Containersile kuulunud laevafirmat.

Investeerimispankur Joakim Heleniuse sõnul on hea näha, et eestlased on hakanud mõtlema globaalselt.

"Või vähemalt regionaalselt ning head majanduskasvu ära kasutades liiguvad Eestist välja," lisas pankur.

Teisalt leidis Helenius aga, et tegemist on ka väga riskantse tehinguga, sest Tallinki eeliseks on siiani olnud pileti hind Tallinna-Helsingi liinil.

"Ja eelis just Soome vedajate ees, nüüd aga muutub asi kardinaalselt," märkis Helenius. "Üks liin, mis võib teoks saada, on see, et Tallinki ost on edukas ning nad liiguvad edasi mujale maailma. Teine liin on aga pisaratega koju naasmine." Helenius lisas, et mõlema variandi võimalus on 50%.

"Mina aga loodan ja usun nende edusse," sõnas Helenius.

Lindaliini juht ja omanik Enn Rohula ütles, et talle ei olnud Silja Line'i ost üllatuseks.

"Ma usun, et Tallink on teinud põhjaliku analüüsi," ütles Rohula. Ta lisas veel, et kui tarmukalt ja mõistlikult asju ajada, ei tohiks midagi hullu juhtuda. Paralleeliks tõi Rohula siin Nokia, kes on ka suur ja samade riskidega, kuid toimib kasumlikult.

"Samas on selge, et suur on paindumatu ning mida rohkem laevu, seda suuremad kulutused," märkis Rohula, lisades, et kütuse hinna tõusu arvestades peab Tallink võtma kasutusele ökonoomsed laevad.

Rohula märkis, et aktsia hinna vähene tõus nii olulise uudise järel oli üllatav.

ASi Uus Viru juhatuse liige Yrjö Vanhanen ütles, et temale ei olnud ost üllatus, ning ta soovib edu kogu Tallinki meeskonnale.

"Loodame, et Tallinkil läheb hästi ja et üldse kogu majandusel läheks, sest sellest sõltub ka üldine edu," ütles Vanhanen ja lisas, et usub, et liiga suur see tükk, mille Tallink hammustas, ei ole ning mehed ise ja ka pangad oskavad riske ning võimalusi hinnata.

Küsimuse peale, kas ta on natukene kade ka, et eestlased põhjanaabritele ära tegid, muheles Vanhanen ning ütles, et tema on juba 12 aastat olnud tallinlane ning kadedust kindlasti ei ole. "Ma olen Eestis juba nii kaua elanud, et saan asju vaadata neutraalsemalt pinnalt," sõnas Vanhanen.

Silmet Grupi omanik Tiit Vähi ütles, et on väga üllatunud Tallinki edust.

Vähi rääkis, et ta ei ole Tallinki numbreid 1997. aastast alates, mil tema oma osaluse laevafirmas maha müüs, vaadanud, ja seda, kui realistlik on Silja Line'i ost rahaliselt, ta kommenteerima ei hakka. "Ma ei oska äriliselt hinnata Tallinki investeeringu tulevikku, sest äriplaani pole näinud. Samas lihtsa eestlasena on hea kuulda, et mereriigina oleme suutnud ennast laevanduses Läänemerel liidriks võidelda," sõnas Vähi.

Endine peaminister lisas veel, et võttes arvesse Pandi ja Hanschmidti eelse Tallinki pankrotiohus seisu ning suured likviidsusprobleemid, on ettevõte suutnud üllatada nii oma võimsate ideede kui ka stabiilse arenguga.

Vähi mainis, et tal on isegi pisut kahju, et oma aktsiad Tallinkis kunagi maha müüs, kuid tema idee oli mitte olla väikeaktsionär ning tegemist oli vaid kiire rahateenimisviisiga.

"Eestlasele on see projekt sümpaatne ning mina soovin neile vett kiilu alla," lisas Vähi.

Ärimees Urmas Sõõrumaa ütles Tallinki ostu kommenteerides, et tema meelest on tegemist kõvade meestega, kui sellise asja ette võtsid.

"Riske on muidugi, kuid mina usun nende plaanidesse ning kindlasti on ka arvutused tehtud õigesti ja lähtudes võimalustest," sõnas Sõõrumaa.

Sõõrumaa lisas veel, et kõike tuleb vaadata omas kontekstis ning Rootsi ja Soome vaheline liin tuleb panna tööle samuti, nagu Tallinki koduliinid juba toimivad.

"Kuigi nad võivad kaotada oma hinnaeelise, ostavad nad stabiilsemat turgu Põhjamaade ametiühingute näol," lisas Sõõrumaa.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaare sõnul on Silja Line'i ost Tallinki poolt Balti majandusajaloo kõlavaim tehing.

"Täna on suur päev, sest Eesti majandusajalugu ega suure tõenäosusega ka Läti ja Leedu oma ei tunne tehingut, mida võiks võrrelda Silja Line'i ostuga," ütles Savisaar eile.

Savisaare sõnul kohtus ta mõned päevad tagasi Soome peaministri Matti Vanhaneniga.

Kohtumisel naaberriigi juhiga arutati põhjalikult Tallinki kaalukat osa Läänemere laevandusturul.

"Kavatsen ka Eesti valitsuses jätkata seda liini, et meie laevamehi ka riigi poolt toetataks vähemalt samas mahus, nagu teevad seda meie naabrid," kinnitas Savisaar.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing