Hansapank võtab matti kindlustusest

Harry Tuul 14. juuni 2006, 00:00

"Selle suve jooksul tahaks esimese poliisi välja kirjutada," ütles Hansapanga juht Priit Põldoja eile. Kindlustusseltside juhid ja omanikud ootavad põnevusega iga teadet ligi poolte laenude ja liisingute väljastaja tulekust kolme miljardi kroonise käibe ja keskmiselt 10-15 protsenti aastas kasvavale kindlustusturule.

Hansapank ise prognoosib kolmandiku turu võtmist, mis tähendab Eesti suurimaks kindlustajaks saamist. Praegune suurim If Eesti Kindlustus, kes 1990ndate lõpus omandas just Hansapangalt kunagise Eesti Kindlustuse, omab 39protsendist turuosa.

If Eesti Kindlustuse juhatuse esimees Andres Sooniste Hansa Varakindlustuse võimaliku turuosa suuruse teemal spekuleerida ei soovinud.

Salva Kindlustuse juhatuse liikme Urmas Kivirüüdi sõnul sõltub Hansapanga turuosa nende strateegiast. "Ehk sellest, kui tugevalt sunnivad Hansapank ja Hansa Liising oma kliente sõlmima kindlustuslepingut oma gruppi kuuluvas kindlustusseltsis, ja ka sellest, kuidas suhtub sellese konkurentsiamet," ütles ta.

Hansapanga tulek kahjukindlustusturule mõjutab eelkõige laenu- ja liisingukliente, sest Põldoja sõnul keskendutakse kasko-, liiklus- ja kodukindlustusele, kusjuures suur potentsiaal peitub selle pakkumises kõrvuti laenu ja liisinguga. "Hakkame kindlustust pakkuma teiste toodete kõrvalt. Meil ei ole plaani ega õigust neid siduda," ütles Põldoja, kuid lisas, et loomulikult pakutakse ka liisingu- ja laenutooteid ühendatuna kindlustusega.

Just laia jaotusvõrku ja suurt kliendibaasi peavad konkurendid Hansapanga kindlustusseltsi eeliseks. "Hansapangal, võttes arvesse, et ta on pangandusturul valitsev ettevõte, on kindlustusturule sisenemiseks oluliselt parem lähtepositsioon kui kellelgi teisel," ütles Kivirüüt.

Hansapanga kujunemist monopoolseks ettevõtteks osa seltside närbumise tõttu kindlustajad ei usu. "Monopoli tekkesse Eesti varakindlustuse turul ma ei usu, kuid arvestades Hansapanga positsiooni pangandusturul, siis oligopoli (paar firmat kontrollib suurt osa turust - toim.) tekkimiseks on kõik eeldused olemas," rääkis Kivirüüt.

Hinnalangust uue kindlustusseltsi tulekuga pole siiski oodata. Selleks on kaks põhjust. Nii on Kivirüüdi sõnul avalikult öeldud, et Hansa Varakindlustusseltsi loomise üks olulistest põhjustest on Hansa Kindlustusmaakleri kasumimarginaali väiksus, mistõttu Hansapanga Varakindlustuse eesmärgiks ei ole turu haaramine teistest soodsama hinnaga. "Neil on muidki kliendi mõjutusvahendeid," lisas ta.

Teiseks mõjutab kindlustuse hinda ehitus-, elektri-, kütuse- ja remondihindade muutus. "Kui need hinnad tõusevad, siis läheb kallimaks ka õnnetusjuhtumieelse olukorra taastamine ning tekib surve tõsta kindlustuse hinda," selgitas Andres Sooniste.

Põldoja sõnul ei saa nad uue tulijana kindlasti pakkuda kõrgemat hinda, kuid ka alla turuhinna varakindlustust pakkuma ei hakata.

"Meie tulek sunnib teisi end kokku võtma ja efektiivsemaks muutuma," ütles Põldoja, lisades, et see tähendab ka hinnakorrektuuri, sest pank saab kokku hoida agenditasude pealt.

3. juulil asub Hansa Varakindlustust juhtima Jan Andresoo, kel sel aastal täitus seitsmes tööaasta Estonian Business Schoolis (EBSis), neist viimased kolm tegevjuhina.

"Leidsin, et just praegu on õige aeg oma töö EBSis lõpetatuks lugeda ning ennast uue projektiga siduda," ütles Andresoo, kes peab oma eesmärgiks luua loov, dünaamiline, sõbralik ja kliendikeskne organisatsioon, mida kliendid saavad usaldada hetkel, mil neil on vaja abi. Hansapank Eesti peadirektor Priit Põldoja peab Andresood tugevaks juhiks ja erakordselt heaks suhtlejaks.

"Jan on õige inimene uute projektide käivitamiseks," ütles Põldoja, kes hindab Andresoo seniseid saavutusi nii Hansapanga Elukindlustuse kui ka EBSi kiirel kasvatamisel.

Varem on Andresoo töötanud EstIB-Talinvest Varahalduses, kindlustusseltsis LEKS, Hansapangas ja Hansapanga Kindlustuses. Ta on lõpetanud ärijuhtimise magistri kraadiga Estonian Business Schooli ning jätkab õpinguid Soomes Turu majandus- ja ärijuhtimiskoolis.

Erinevalt Hansapanga plaanist omavad Sampo Gruppi kuuluvad Sampo Pank ja If Kindlustus eraldi jaotusvõrku.

Soomes on Sampo turuosa grupi kommunikatsioonijuhi Hannu Vuola hinnangul 15-20 protsenti ja kindlustuses ollakse 29 protsendiga esimene. Pank ja varakindlustus ei ole ühendatud. Samas on pärast Pohjola kindlustusseltsi ja OKO panga ühinemist OP Bank Groupiks hakanud pangad järjest enam kindlustust müüma. Vuola kinnitas, et Sampost laenu võtja ei pea kindlustama end Ifis. "See on ebaseaduslik," lisas ta.

Varakindlustusseltsi loomisega lõpetab tegevuse Hansa Kindlustusmaakler. Aasta lõpuks plaanitakse müüa ettevõtte ärikliendi üksus. Eraklientide puhul lõpetatakse tegevus järk-järgult, kliente teenindatakse kuni nende lepingutähtaja lõpuni.

Colemont Eesti Kindlustusmaakleri juhi Heiki Nurmeotsa sõnul võivad ostuhuvilised olla nii juba turul tegutsevad rahvusvahelised maaklerid kui ka turule siseneda soovijad.

"Colemont on kindlasti huvitatud müügiprotsessist ning hoiame asjadel silma peal," lisas Nurmeots, kelle eesmärk on kindlasti sel aastal ettevõtet Eesti turul oluliselt laiendada.

Samas ei mõjuta Nurmeotsa sõnul Hansa Varakindlustuse tulek oluliselt maaklereid, sest era- ja väikeettevõtluse valdkonnas tegutseb neid vähe.

"Samas peaksid maaklerid Hansapanga Grupile tähtsad olema suurklientide osas, kus nad saaksid pakutavate nn lihtsate kindlustusliikidega (kasko-, liiklus-, reisi-, õnnetusjuhtumi kindlustus) suurkliendi kindlustusprogrammis osaleda," lisas ta.

Konkurentsiõiguse kohaselt ei ole turgu valitseval ettevõtjal keelatud laieneda uutele turgudele, seega ei ole Hansapanga sisenemine kindlustusturule iseenesest ebaseaduslik. Samas on oluline, et turgu valitsev ettevõtja uute turgude hõivamise käigus oma seisundit ei kuritarvitaks.

Teadaolevalt kavatseb Hansapank hakata kindlustustoodete turustamiseks kasutama olemasolevat teenindusvõrku. On ilmne, et loodav Hansapanga kindlustusselts saab seeläbi väga efektiivse ligipääsu potentsiaalsetele klientidele, mistõttu tekib tal tõenäoliselt konkurentsieelis teiste kindlustusseltside ees. Sellise konkurentsieelise omamises ja kasutamises ei ole siiski midagi ebaseaduslikku. On tavapärane, et suured ettevõtjad omavad teatud eeliseid efektiivsuses, ning selliste efektiivsuste kasutamise keelustamine oleks põhjendamatu.

Teisalt on oluline, et Hansapank ei tekitaks kindlustusturul kunstlikke piiranguid, mis võiksid eelkõige seisneda pangandus- ja kindlustustoodete omavahelises sidumises. Näiteks oleks suure tõenäosusega konkurentsiseadusega vastuolus olukord, kus Hansapank väljastaks eluasemelaene üksnes tingimusel, et eluase kindlustatakse Hansapanga kindlustusseltsis.

Hansapank on meile esialgu kinnitanud, et midagi sellist pole neil kavas tegema hakata, kuid igal juhul kavatseme me Hansapanga tegevust kindlustusseltsi käivitamisel hoolega jälgida.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 16:04
    Otsi:

    Ava täpsem otsing