Oleks Eesti börsil, peaks aktsiat müüma

Statistikaameti hinnangul oli Eesti majanduskasv I kvartalis 11,6%. Eesti Pank prognoosib tänavuseks majanduskasvuks 8,1%. Näitajad on lausa suurepärased, kuid viimasel ajal on sagenenud viited ohtudele, nagu kinnisvaramulli mõranemine ja liiglaenamine.

Algust tegi peaminister Andrus Ansip 3. mai Äripäevas, kus ta ütles välja, et välisraha poolt ülesköetud sisetarbimise suurenemise arvel saavutatud majanduskasv pole jätkusuutlik.

Eesti Panga hinnangul välisraha sissevoolul tugineva sisenõudluse ehk tarbimise osakaal SKP kasvutempo kujundamisel suureneb. Seega on majanduskasvu jätkusuutlikkus üha suurema küsimärgi all.

6. juuni Äripäev kirjeldab eestlaste elujärje kiiret paranemist, tuues välja keskmise brutopalga kasvu 50% viie aasta jooksul, inimeste kulutuste suurenemise kolmandiku võrra, arvele võetud sõidukite arvu kasvu üle 150%, kinnisvaratehingute arvu kolmekordistumise ja muid näitajaid selle kohta, et meil läheb ülihästi. Ühelt poolt tundub tõesti, et see on nii. Teisalt on musti pilvi silmapiiril rohkelt.

Võib-olla aitab asjas selgusele jõuda see, kui leiame vastuse järgmisele küsimusele: kui meil on maailma kõige kiirem kinnisvarahindade tõus ja kõige rohkem Hummereid ühe elaniku kohta, siis kas see tähendab, et meil on ka maailma kõige tugevam majandus? Või on selline elatustase ajutine?

Majandust vedava nõudluse aluseks olev raha peab tekkima mingi reaalse väärtuse loomisest. Ühiskonna laenuvõimel on piir ja kui pärast seda pole majanduses tekkinud kiirelt hoogustunud tarbimist toita suutvat raha sissevoolu, siis jookseb majandus kinni. Ainult laenatud raha kinnisvarasse investeerimine ja laenu eest impordi ostmine meid rikaste riikide hulka ei vii.

Kui võrrelda Eesti majandust aktsiabörsiga, siis oleks praegu aeg kõik aktsiad maha müüa ja hoida väärtust rahas või agressiivselt mängida langevale turule. Pärast ülekuumenemist tekib alati järsk jahtumine. Mida kaugemale liigub pendel ühte äärde, seda suurema hooga liigub ta ka teise serva.

Eesti majanduses peaks positsioonide likvideerimine tähendama seda, et on viimane aeg kiiresti turule panna spekulatiivselt ostetud kinnisvara, sõlmida siduvaid eellepinguid kinnisvaraprojektide hilisemaks müügiks, müüa ettevõtteid välismaalastele, paisata turule veel võimalikult palju tarbekaupu, kasutada maksimaalselt klientide tarbekrediitide limiite. Riigile on oluline teha kõik, et inimesed usuksid edasi liiglaenamisest tekkinud majandusime lõpmatusse. Seega peab riik süstima inimestesse optimismi ja rääkima sellest, kuidas me kiiresti rikaste riikide hulka jõuame. Samas on riigi roll inimesi hoiatada ja anda neile käitumisjuhised, mis tegelikult edasi aitaksid.

Selline info ajaks inimesed paanikasse, mis võib saada majanduslanguse lõplikuks ajendiks. Kuid kahe halva variandi vahel valides tuleks riigil ikkagi ausaks jääda.

Autor: Olev Laanjärv