Eesti Pank hoiatab taas majanduse ülekuumenemise eest

14. juuni 2006, 11:22

Eesti Pank hoiatab oma kvartalikommentaaris taas Eesti majanduse suure ülekuumenemisohu eest.

Aasta alguse seisuga olid Eesti majandust ohustavad riskid suurenenud: sisenõudlus oli aastatagusest selgelt kõrgem, jooksevkonto puudujääk oli kasvanud ning inflatsioonitempo ei alanenud. Märgatavalt on suurenenud ülekuumenemise oht, millele võib järgneda inflatsiooni edasine kiirenemine ning 2008. aasta majanduskasvu oodatust ulatuslikum aeglustumine, teatas Eesti Pank kommentaaris.

Statistikaameti teatel kallinesid tarbijahinnad mais eelmise aasta sama kuuga võrreldes 4,7 protsenti. Inflatsioonisurve ei ole oluliselt alanenud ning ligikaudu kahe protsendipunktine erinevus euroala hinnakasvuga püsib.

Juba mitmendat korda viimase kahe aasta jooksul tuleb tõdeda, et kütuse kallinemine katkestas inflatsiooni langustrendi. Hiljemalt suve teises pooles on aga oodata, et maailmaturu kütusehinnad ei kiirenda enam inflatsiooni. Samas on oodatust enam kallinenud toiduained.

Eratarbimine kasvas käesoleva aasta alguses SKPst kiiremini elanike palgakasvu ning laenude hea kättesaadavuse tõttu. Sellele viitab jaekaubanduse läbimüügi jätkuvalt kiirenev kasvutempo, mis jõudis tänavu esimeses kvartalis 17 protsendini reaalhindades.

Sissetulekute kasv oli samuti rekordiline: netopalga kasv ulatus juba 18 protsendini ning tööga hõivatute arv suurenes samuti ennenägematu 6,8 protsendi võrra. Keskmine pension tõusis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 18,4 protsenti. Palgaootuste edasine suurenemine võib hakata pärssima ettevõtete konkurentsivõimet.

Tööjõukulud on kasvanud ja kasumlikkus eeldatavasti langenud. Reaalpalga kasv (10,8 protsenti) ületas esimeses kvartalis tootlikkuse kasvu (4,5 protsenti) üle kahe korra, mis võib ohustada konkurentsivõimet. Töötlevas tööstuses oli palgakasv I kvartalis 15,8 protsenti (keskmisest 0,1 protsendipunkti võrra kõrgem) ja hõive suurenes 5,3 protsenti (keskmisest 1,5 protsendipunkti võrra vähem). Et reaalpalga kasv töötlevas tööstuses ei ületaks tootlikkuse kasvu, peaks lisandväärtus seal kerkima vähemalt 16,8 protsenti.

Ekspordikasv on olnud tavapäraselt kiire, kuigi esimeses kvartalis selle kasvutempo aeglustus. Samas kiirenes töötleva tööstuse eksport kvartali arvestuses 12,7 protsendilt 15,7 protsendini. Kaubaekspordi kasvutempo mõningase alanemise on kompenseerinud suurenenud nõudlus siseturule orienteeritud tootmises ja teenindussektoris.

Eluasemelaenude turul näeb Eesti Pank mõningasi rahunemise märke, samas aga on eluasemelaenude kõrval on väga kiiresti kasvanud ka muud laenud. Kuigi tarbimislaenude kiire kasvutempo (2005. aastal 125 protsenti) on suuresti seletatav madala baastasemega, on see siiski selge märk selle laenutoote kiirest arengust. Kinnisvara kasutamine tarbimislaenude tagatisena viitab sellele, et majapidamised on hakanud osa kogutud rikkusest suunama tarbimisse.

Võlakoormuse kasv oli majapidamiste laenukasvust suuremgi. Majapidamiste võlg kasutatava tulu ja SKP suhtes kerkis 2006. aasta märtsi lõpuks aastaga vastavalt 15 ja 9,5 protsendipunkti võrra. Sellise kasvutempoga oli Eesti Euroopa üks kiireima võlakasvuga riike.

Eesti Panga hinnangul on väga oluline jätkata senist majanduspoliitilist joont. Sisuliselt tähendab see vajadust hoiduda lisaeelarve koostamisest aasta teisel poolel või suunata lisaeelarve kaudu lõviosa maksude oodatavast ülelaekumisest pensionireservi ja teistesse reservidesse.

Selleks, et ohjeldada kinnisvaraturgu ja selle mõju sisenõudlusele, oleks jätkuvalt mõistlik kaaluda kõigi maksusoodustuste kaotamist (näiteks tulumaksusoodustus eluasemelaenude intressidelt) ning maamaksu baasmäära ajakohastamist vastavalt tegelikele turuhindadele. Veel kord tuleb rõhutada ka palkade ja tootlikkuse kasvu kooskõlalisuse vajalikkust.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing