Euroopa Liit kompab energiakoostöö võimalusi

Põhimõtteliselt toetasid valitsusjuhid ühtse energiapoliitika ideed kevadisel ülemkogul, kus Euroopa Komisjon ja ELi välispoliitika koordinaator Javier Solana said ülesande koostada konkreetsed ettepanekud. Need on nüüd dokumendis "Välispoliitika Euroopa energiahuvide kaitseks," mida 25 riigi valitsusjuhid arutama hakkavad.

Üksmeel on esialgu habras. Eelkõige suuremad liikmesriigid on eelistanud eraldi kokkuleppeid Venemaa kui peamise kütusetarnijaga. ELi ühtse turu toimimist on pärssinud nii Prantsusmaa protektsionism kui ka Saksamaa vastuseis oma energiaturu avamisele.

Euroopa peamine mure pärast aasta alguse Vene-Ukraina gaasitüli on sattuda liigsesse sõltuvusse Venemaa naftast ja gaasist. Ühelt poolt kardetakse Venemaa poliitilist survet, teisalt defitsiiti ja järsku hinnatõusu, kui nafta- ja gaasisektorit taasriigistav Venemaa ei suuda tootmise suurendamiseks piisavalt investeerida.

Dokument näeb ette nii Venemaaga energiakoostöö tõhustamise kui ka alternatiivsete tarnekanalite arendamise Põhja-Aafrikast, Lähis-Idast, Norrast ja Kaspia regioonist. Koos USAga toetatakse uue gaasijuhtme rajamist Türgi kaudu, et transportida Euroopasse Aserbaidžaani, Türkmenistani ja Kasahstani gaasi.

Dokumendis on ettepanek kaasrahastada energiaprojekte EBRD ja EIB vahenditest. Seda on aga juba kritiseerinud Poola, mis tahab välistada eurotoetused "vastuolulistele" projektidele, mis ühe või teise liikmesriigi huve riivavad. Mõeldud on Vene-Saksa gaasijuhet Läänemere alt.

ELi läbirääkijatel on Venemaaga seni vähe edu olnud. Mais Sotšis toimunud ELi ja Venemaa tippkohtumisel ei andnud president Vladimir Putin järele ELi peamisele nõudmisele ratifitseerida rahvusvaheline energiaharta, mis võimaldaks välisfirmadel Vene torujuhtmete kaudu näiteks Kesk-Aasia gaasi transportida. Juurdepääsu saamiseks peaksid Euroopa riigid omakorda lõpetama tõkete seadmise Gazpromi plaanidele tugevdada oma positsiooni Euroopa kütuse ja energia jaemüügiturul, ütles Putin Sotšis.

Sel nädalal Peterburis toimunud majandusfoorumil kinnitas Putin, et Gazpromi ekspordimonopoli lähiajal ei muudeta.

Venemaast ei saa EL mööda ka Türgis. Gazpromi juht Aleksei Miller ütles Peterburi foorumil, et ka Venemaa plaanib suurendada Türgi kaudu kulgevaid gaasitarneid ning riiki läbiva gaasijuhtme Sinine Voog võimsust. ELi plaani rajada Türgi kaudu alternatiivne torujuhe Kasahstani gaasi transportimiseks hindas Gazpromi asedirektor Aleksander Medvedjev aga ebarealistlikuks, sest Kasahstanis pole piisavalt gaasi ega Euroopas piisavalt nõudlust.

Juulis ELi eesistujariigiks saav Soome kavatseb ühtse energiapoliitika oma prioriteediks tõsta.

Täna-homme arutavad ELi valitsusjuhid veel põhiseadusliku leppe saatust, liidu laienemist, Euroopa parlamendi rändtsirkuse lõpetamist Brüsseli ja Strasbourgi vahel, Leedu eurotaotlust.