Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Lisaeelarve ajaks Eesti majanduse kreeni

Harry Tuul 15. juuni 2006, 00:00

Lipstoki sõnul on eelarve tasakaal olnud seni kooskõlas majanduskasvuga ja lisaeelarve koostamine aasta teises pooles tähendaks paratamatult eelarvepoliitika lähiajaloo suurimat lõdvendamist.

"Kui siin järele anda, on see halb märk võimalikele investoritele," ütles ta ja lisas, et kui lisaeelarve peaks siiski tulema, siis tuleks raha suunata näiteks pensionireservi. "Ehk raha ei tohiks tulla turule seda kuumendama," ütles Lipstok.

Kuigi majanduskasv oli esimeses kvartalis 11,6 protsenti ja väliskeskkond on viimaste aastate soodsaim, on Lipstoki sõnul märgatavalt kasvanud ülekuumenemise oht, millega kaasneb kiirem hinnatõus ja majanduskasvu oodatust kiirem aeglustumine.

"Majanduskasv ei põhine enam ekspordil, vaid tootlikkust kaks korda ületaval palgakasvul ja laenukasvu najal püsival sisenõudlusel," rääkis Lipstok.

Sampo Panga analüütik Anne Karik-Uustalu jagab Lipstoki arvamust. "See on ju lihtne tõde, et headel aegadel kogutakse varusid halvemateks aegadeks," märkis ta. "Ilmselt on siiski möödapääsmatu, et osa ülelaekumistest tuleb suunata lisaeelarvega näiteks meditsiini, päästeteenistuse ja teiste palgatõusuks."

"Tasuks hoiduda raha kulutamisest puhtalt seetõttu, et seda on," ütles Nordea Panga analüütik Sander Klaos, kuid lisas, et teinekord võib ka tugeva majanduskasvu keskkonnas tehtud vajalik lisainvesteering teenida pikemas perspektiivis suuremat kasu.

Rahandusminister Aivar Sõerd on öelnud, et 2006. aasta ülelaekumise kohta annab hinnangu mõne kuu pärast valmiv ministeeriumi prognoos. "Nõustun Eesti Panga seisukohaga, et jooksvaid kulusid lisaeelarvest tegema ei peaks," tõdes Sõerd eile.

"Vajalikud võivad olla ka teatud lisaeraldised - suureneb näiteks Euroopa Liidu makse. Samuti kallinevad Euroopa Liidu fondidest rahastatavad keskkonnainvesteeringud, seega suureneb ka vajadus meiepoolseks kaasfinantseeringuks," selgitas Sõerd. Lisaks võivad kõne alla tulla RASi Ookean pankrotimenetlusega seonduvad trahvid umbes 250 miljoni krooni ulatuses.

Mai lõpus ületasid rahandusministeeriumi teatel riigieelarve tulud kulusid 1,4 miljardi krooni võrra.

Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki sõnul teeb muret, et eluasemelaenude kõrval on väga kiiresti kasvanud tarbimislaenud.

"Tarbimislaenud kasvasid aastaga 125 protsenti," ütles Lipstok ja lisas, et kuigi kiire kasvutempo on seletatav madala baastasemega, on see siiski selge märk selle laenutoote kiirest arengust.

Tarbimislaenu tagatisena on hakatud kasutama kinnisvara ja laenude maht kasvas kvartaliga 700 miljoni krooni võrra.

"Oodatust enam on inflatsiooni mõjutanud toiduainete hinna tõus," rääkis Eesti Panga asepresident Andres Sutt.

Seda jätkuvalt kõrgete kütusehindade kõrval. Statistikaameti andmetel tõusid tarbijahinnad mais eelmise aasta sama kuuga võrreldes 4,7 protsenti.

Seda hoogustab eratarbimise kiire kasv, mis on tingitud elanike palga kasvust ning laenude kättesaadavusest. Nii kasvas jaekaubanduse läbimüük esimeses kvartalis koguni 17 protsenti. Rekordiline oli ka sissetulekute kasv: netopalk kasvas 18 protsenti ja keskmine pension 18,4 protsenti. Suurenes ka tööga hõivatute arv, 6,8 protsendi võrra.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing