Riik matab oma kuldaktsia mutiauku

ÄP 15. juuni 2006, 00:00

Äripäev ei ole nõus majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaare ettepanekuga anda riigile kuuluvad Eesti Telekomi aktsiad üle Eesti Arengufondile, sest toimetuse meelest ei ole vaja Eestile sellist asutust - ei riskikapitalifondina ega ka avalik-õigusliku jututoana.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostatud eelnõu näeb ette luua Eesti Arengufond avalik-õigusliku asutusena, kus on ametis omad analüütikud, investeerimisasjatundjad ja hulk teisi asjamehi. Ehk siis asutada sisuliselt ministeeriumi juurde oma rahandusministeeriumi või ka investeerimispanga, mis aga hakkaks nõudma oma tükikest riigieelarve tuludest.

Savisaare ettepanek leidis valitsuses toetust, fondi asutamise otsus seisab nüüd Riigikogu taga. Toimetuse lootust, et seda fondi ei sünni, hoiab ülal tüli otsustajate endi seas. Tüliõunaks on algusest peale see, kas asutada fond era- või avalik-õiguslikuna ja millise asutuse mõjusfääri see jääks. Ehk millised poliitikud ulatuvad paremini suure meepoti magusat sisu liigutama.

Meenutame, et fondi loomise idee tuli manalateele lahkunud president Lennart Merilt, kelle soov oli, et Eesti asutaks Soome SITRAga samalaadse fondi, ent Eesti Panga juures, mis oli suhteliselt iseseisev asutus. Nüüd on arengufondi ideed ülal hoidnud Isamaaliit, kes soovis samuti luua fondi avalik-õiguslikuna, ent kelle idee kaks korda tagasi tõrjuti - Savisaarel olid oma plaanid: jätta fond oma ministeeriumi silmapiirile.

Äripäeva jaoks pole vahet, kelle külge see fond poogitaks, vaid tähtis on see, et Eesti ei tekitaks juurde hägusa poliitilise vastutusega riigi vara ümberkantimise asutist. Senine maksumaksjate raha ümberjagamine sihtasutustest on toimetuse kahtlusi ainult kinnitanud - mida rohkem jagajaid, seda väiksemaks jäävad jagatavad rahakuhjad, samuti jääb kitsamaks ja muutub kindlamaks raha saajate hulk. Meenutame või raha liikumist Maaelu Arendamise Sihtasutusest. Meil pole põhjust arvata, et uus fond parem välja kukub.

Eesti ettevõtted tegelevad raha puudusel vähe arendustegevusega. Eesti tulevik on mitte odav allhange ja tööjõumahuks tootmine, vaid teadusmahukam tootmine. Arendustegevuseta ja riskimata ning riigi toetuseta selliseid tooteid ja tehnoloogiaid ei sünni. Neid argumente kasutavad fondi toetajad.

Peaminister Andrus Ansipi sõnul on arendustegevus firmades viimaste aastatega kasvanud kuus korda. Investeeringute maksuvabastus andis ettevõtjatele selle võimaluse. Riigi ülesanne ongi luua soodsad tingimused, ei muud. Vingete projektide tarbeks annab krediiti ka pank.

Meil on olemas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, mis saaks hakkama ülesannetega, mida tahetakse anda Eesti Arengufondile. Küsimus on mõjuvõimus ja rahas. Savisaar tahab saada mõjukaimaks ning leidis enda meelest selleks hea lahenduse, ilma et tuleks riigieelarvet pigistada - asutada fond ja anda sellele seemneks osa riigile kuuluvaist Telekomi aktsiatest, fond saaks projekte rahastada dividendituluga ja aktsiate müügiga.

Riskiprojektide puhul on hea tulemus, kui kümnest kaks elujõuliseks osutuvad. Miks peaks riik võtma sellise riski enda kanda maksumaksjate rahaga - see oleks sama, kui riik mataks oma Telekomi kuldaktsia mutiauku. Ühest õppetunnist sellise riskiprojektiga - Maapank! - on enam kui küll.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing