Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Taevased tänavakivid voodi alla peitu?

    Piibel väidab, et paradiisis on tänavad puhtast kullast. Hea võrdlus andmaks väärtuse mõõdet nii kullale kui ka paradiisile. Kui seltskonnas kohtuksid pragmaatiline investor ja uudiste üledoosi all vaevlev tõsipessimist, siis ilmselt oleks paradiisi tänavaehituse materjal vaatamata hiljutisele hinnalangusele kirgi küttev jututeema. Investor (või spekulant) juhiks tähelepanu sellele, kuidas kullauntsi (31,1035 g) hind on 2001. aasta alguse 260 dollarilt liikunud 605 dollari juurde.
    Autoriteetsed allikad prognoosivad hinnatõusu jätku. Tipust 720 dollarit untsi eest ollakse küll allpool, kuid trendi murdumisest ei julge keegi rääkida. Pole ka põhjust.
    Lisaks ahvatlevale hiilgusele ja võimalikule hinnatõusule kannab kuld investori jaoks muid häid omadusi - lubab hajutada riske, kuna kulla hind on just pikas perspektiivis liikunud teiste varaklasside suhtes omasoodu. Ilmselt teeb seda ka edaspidi. Kindlasti meeldib investorile ka see, et kulla väärtus ei sõltu kolmanda osapoole valmisolekust maksta, nagu näiteks aktsiate või võlakirjade puhul. Isegi valitsuse võla ja valuuta kvaliteet sõltub valitsuse maksevõimest ja nende fundamentaalse väärtuse kallal võib oma hävitustöö teha inflatsioon. Kullale ei saa tuld otsa panna nagu paberrahale, ei otseses ega ülekantud tähenduses. Likviidsusega pole seni probleeme olnud.
    Tõsipessimist teaks aga, et tõsisema kriisi korral mõjuvad väärismetallid eesotsas kullaga kapitalile magnetina. Kuld on säilitanud oma väärtuse ka ajal, kus muude investeeringute väärtus on oluliselt vähenenud või sootuks kadunud.
    Puhtpragmaatiliselt on hetkel näiteks vägagi kahtlaste riikide edusammud tuumarelva loomisel või kas või linnugripp juba iseenesest väga head argumendid kulla ostmiseks. Nii-öelda igaks juhuks. Ühes asjas aga investor ja tõsipessimist ilmselt kokkuleppele ei jõua - selles, kuidas ja mis kujul kulda osta. New Yorgi börsil kaubeldakse kullaga väärtpaberi kujul. Selle ostmine ei erine aktsiate ostmisest.
    Üks osak esindab reaalselt eksisteerivat (!) 1/10 untsi kulda, makstes seega ca 60,5 dollarit. Oletame, et investor tahab osta kolm untsi kulda ja ühe dollari eest peab maksma 12,40 krooni. Sel juhul kulub tehinguks 22 617,6 krooni eeldusel, et vahendaja teenustasu on 9 dollarit (111,6 krooni; vähim USA aktsiatega kauplemise tasu). Sarnase kuluga tuleb arvestada ka müügi puhul.
    Aktiivselt reklaamitava füüsilise kulla sama koguse hinnaks tuleb 23 832-28 110 krooni. Lisame, et füüsilise kulla ostu-müügi hind võib olla suurem kui väärtpaberistatud kullal ning kuskil peab seda ka hoidma. Madratsi all? Mis saab siis, kui on tahtmine kulda veidi mehisemalt raha paigutada? Idee kullakuhjast voodi all ei kõla just turvaliselt.
    Mida tahan väita? Seda, et ka pessimist võiks mõelda, kas tal ikka on vaja kuldmünti igal õhtul sõrmede vahel keerutada nagu "Sõrmuste isanda" tegelasel või piisab talle sellest, et see kuld on kuskil olemas. Kõik sõltub muidugi kogusest ja pessimismi astmest. Kui eeldada, et saabumas on tohutu globaalne kriis ja kulda nähakse kui ellujäämise vahendit, pole füüsilisel kullal tõesti asendajat.
    Sellise nägemuse puhul ei tasu teha seda viga, et kulda soetatakse suure numismaatili-se väärtusega müntide kujul. Tõeliste kataklüsmide korral on münt väärt vaid nii palju kui temas sisalduv metall, aastaarv ega näopilt ei maksa midagi.
    Kui jutt on investeerimisest-spekuleerimisest, kaldub minu sümpaatia "taevaste tänavakividega" kauplemisel väärtpaberistatud kullale. Odavam ja mugavam, kuigi jah, veidi igavam.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.