Andke andeks, aga kas ma peaksin neid teadma?

Ralf-Martin Soe 16. juuni 2006, 00:00

"Andke andeks, aga kas ma peaksin neid teadma?, " imestab kosmeetikapoe müüjanna Tarja Enn Pandi ja Ain Hanschmidti pildi kohta. Ta lisab, et tema jaoks on need mehed täiesti võõrad. "Ma ei arva, et nad on meremehed, minu jaoks tunduvad nad pigem ärimeestena, kuid see võib tulla üksnes riietusstiilist." Sel ajal kui kosmeetikapoe töötaja meiega räägib, hakkavad järjekorras olevad välisturistid vestlusesse sekkuma. "Need mehed ei ole ärimehed," raputab kolme-neljaliikmeline grupp Stockholmi siirduvaid keskealisi meesterahvaid üksmeelselt pead.

"Väga kenad mehed, mulle meeldivad, sellel on ilusad kõrvad (osutades Pandi pildile)", ütleb Silja Line'i kohvikuteenindaja Heino. Millegipärast hakkab kõnekas ja sõbralik tööga hõivatud teenindajanna ebalema ja lõpetab vestluse küsimuse peale, kas pildil olevad mehed võiksid millegi omanikud olla. "Ma ei saa öelda, mida ma tean. Ma ei tohi öelda, mida ma tean, ma olen töötanud Silja heaks 25 aastat," jääb vestlus poolikuks.

"Normal men," võtab baaridaam Monica ühe lausega Pandi ja Hanschmidti välimuse järgi kokku ning ei kavatse rohkem nende lahkamisele aega kulutada. Monica ei tunne neid ega saa aru, miks me soovime tema arvamust teada. Samuti ei mõista seda tema kidakeelsem meeskolleeg, kelle reaktsioon piirdub fraasiga: "ei tea". Kõrvaloleva restorani personali sekka sulandudes ilmneb, et neljaliikmeline töötajagrupp samuti omanikke nägupidi ei tea.

"Pole aimugi, kes nad on," ütlevad ühest suust trendipoemüüjad Marina ja Salla. Arvatavasti on nad Tallinkist, sest Tallink ostis Silja Line'i, kommenteerib Salla. "Kui aus olla, siis Silja ostmine Tallinki poolt oli kõige mustem stsenaarium, meie palgad on palju kõrgemad kui Eesti omad, nii et mõnda aega on olukord arvatavasti sama, kuid tulevikus meie siin enam ei tööta," ütleb Salla.

Silja töötajad on kuulnud, et Tallink on Eesti töömehi osaliselt Läti omade vastu vahetanud, sest need on odavamad. Salla on skeptiline selles suhtes, et Silja juhtkond jääb tulevikus samaks. Töötajate sõnul on kogu praegune personal soomlased ning ühtegi eestlast laeval ei tööta.

"Ma tean seda meest, tema nimi on Enn Pant, ma nägin teda esmaspäeval mitmeid kordi meediast," ütleb infolaua töötaja Lisbeth. Ta tundus televiisoris väga huvitav, lisab töötaja uue omaniku kohta. "Ma saan aru, et need mehed on Silja Line'i uued omanikud, kuid seda meest (osutades Hanschmidti peale) ma ei tea, kuid loodan temaga kindlasti kohtuda," võtab naine ärimehed omaks. Töises infolauas läheb piltide näitamise järel suminaks. Sealsed kaks meestöötajat pole uute omanike nägudega veel kursis ja kuulavad kõike suure huviga.

Siseneme fotograafiga soliidsesse Conference Halli. Meestöötaja ootab kliente ning tundub, et tal võiks olla aega piltide üle arutamiseks. Paraku läheb teisiti. "Ma ei arva temast mitte midagi," kurjustab töötaja kergelt häält tõstes, nagu oleks ta Pandi pildi asemel tonti näinud. Tuleb välja, et mees on kursis viisiga, kuidas Pant ja Hanschmidt said Tallinki omanikuks tänu Ühispangale.

Laeva kasiinos saame naistöötajaga rääkida. "Seda meest ma tean (osutades Pandile)," ütleb kasiinotöötaja. "No problem! Me oleme Soomes harjunud, et keegi ostab midagi," vastab kakskümmend viis aastat Siljale töötanud naine küsimusele, kas on kummaline, et Eesti firma võtab üle suure Soome laevakompanii. Ta lisab, et tehinguga ei muutu Silja töötajate jaoks mitte midagi.

Eestis laialdaselt tuntud Hanschmidt jääb Silja töötajatele võõraks laia naeratusega meheks. Teda kui omanikku teab aga kuuendal tekil asuva restorani juhataja Heidi, arvatavasti seetõttu, et töötajate seas on info uudishimulike Eesti ajakirjanike kohta levima pääsenud.

"Ma ei oska midagi ostmisest arvata, ma töötan siiani Silja Line'ile," ütleb juhataja Heidi. Ostutehing pole veel kindel, kõik peab olema kinnitatud ja omaks võetud, tekitab naine kahtluse, kas on liiga vara hõisata, et Silja on Tallinki oma.

"Ma arvan, et hea on see, et meil on otsus teada, väga kaua me ei teadnud, mis juhtub ja kes ostab," kommenteerib Heidi.

Tallinki juhtfiguurid Enn Pant ja Ain Hanschmidt tunduvad kõrvalt vaadates äärmiselt vastandlike inimestena. Kui Pandi peas pöörlevad pidevalt esmapilgul pöörasena näivad ideed, siis Hanschmidt hoiab neil ideedel silma peal mõttega, kuidas neist ideedest kasu lõigata. Mis siin salata, ka isiklikku.

On aasta 1995. Hanschmidti juhitava Ühispanga ees seisab tõsine probleem - mida teha, et vältida teisejärgulise provintsipanga staatust? Ainuüksi loomulikust arengust jääb väheseks. Nii jääbki pangajuhi pilk peatuma külluslikul riigi rahakotil, mille sisu on pärast Sotsiaalpanga kokkuvarisemist koondunud riigile kuuluvasse Põhja-Eesti Panka ning mille rauad on rahandusministeeriumi kantsleri Enn Pandi käes. Hanschmidt mõistab, et mehega, kes on suutnud vaid mõne aastaga Eesti rahandussüsteemi nullist üles ehitada, tasub koostööd teha. Sünnib Põhja-Eesti Panga ülevõtmise plaan ning Pandist saab Ühispanga nõukogu liige.

1996. aasta lõpukuud. Ühispank on püsti hädas võlgades vaevleva Tallinki eelkäija Hansateega. Hanschmidt tunnetab, et rahandusministeerium on ideedest pulbitsevale Pandile kitsaks jäämas ning laob oma kaardid lauale: tule ja aita, raha taha asi pidama ei jää. Pant tulebki, kuid koos ministeeriumist kaasahaaratud meeskonnaga ja tingimusel, et saab edu korral omanikustaatuse. Hansatee on sel ajal paljas kui püksinööp. Vana Tallinn, ainuke laev, millega Hansatee sel ajal Tallinna ja Helsingi vahel reisijaid veab, on ju renditud.

1996/1997. a majandusaasta lõpetab ikka veel varatu Hansatee ligi 70 miljoni kroonise puhaskasumiga, mis on samas suurusjärgus Hanschmidti juhitud Ühispanga kasumiga. Saabub algsete kokkulepete elluviimise aeg. Pant alustab Hansatee aktsiate ülevõtmist ning siin haistab Hanschmidt oma võimalust haugata ka ise tükike laevafirmast. Ning Pandil pole pääsu, ettevõtte arenguks on vabad rahavood hädavajalikud. Seda enam, et mehe peas on sündinud hullumeelne idee saada Läänemere valitsejaks. Sõlmitakse salakokkulepe, mis saab avalikuks alles 2005. aastal. Hakatuseks omandab aga Hansatee laenuraha toel 1997. aastal Vana Tallinna.

Aasta 1999. Rootsi SEBi soov kinnitada kanda Eesti pangandusturul on aidanud lahti sõlmida Hanschmidti punutud aktsiatehingud. Sellega kaasnenud laenupainest on vabanenud või kohe vabanemas ka Pandi kontrolli all tegutsevad äriühingud, mis etendavad Tallink Grupiks ümber nimetatud laevafirmas otsustavat rolli. Võetud on kindel suund oma laevapargi omandamisele ning kohe tehakse ka esimesed ostud - reisilaev Fantaasia, ro-ro kaubalaev Kapella ja esimene AutoExpress. Ostudeks vajaliku laenuraha annab Ühispank. Tallinki kasumikõver teeb selle peale järsu hüppe üles.

Tallinki kasv jätkub pidurdamatult ning Pandi peas sünnivad üha uued ostuideed. 2002 soetab Pandi juhitud ettevõte veel kaks kasutatud reisilaeva - Meloodia ja Regina Baltica. Ning ajal, kui Tallinki suurkonkurendid Silja Line ja Viking Line püüavad aina tihenevas konkurentsis toime tulla oma vanade alustega, valmib Tallinki esimene päris uus reisilaev Romantika. Pelgalt Ühispangast jääb sellisteks suurostudeks väheks ning Hanschmidti sidemeid kasutades on Tallink sisenenud rahvusvahelisele laenuturule.

Soome-Rootsi laevahiiud peavad aina tõsisemalt Tallinkiga arvestama. 2004 soetab Tallink juba kolmanda ja neljanda AutoExpressi ja veel ühe ro-ro-tüüpi kaubalaeva - Regal Stari. Ning tagatippu valmib järjekordne uhiuus uhke alus - Victoria I. Hanschmidt tunnetab, et on kätte jõudnud aeg oma varem kokkulepitud osalus Tallinki emafirmas reaalsuseks muuta. Seda enam, et Tallinki edu on veelgi tiivustanud Pandi ambitsioonikaid arenguplaane. Üha laienev tarvidus laenuraha järele nõuab, et keegi keskenduks vaid selle hankimisele. Ühispanga ainuomanikuks saanud SEBil pole midagi Hanschmidti lahkumise vastu. Ning 2005 lahvatab avalikkuses skandaal - ühispankurist saab ühtäkki Pandi ja tema truu kompanjoni Kalev Järvelille kõrval kolmas Tallinki suuromanik.

"Enne kui Tallink pole suutnud välja mõelda mõnd murranguliselt uut projekti, seni pole mõtet rääkida ka börsileminekust," tunnistab Pant 2004 lõpus Äripäevale. 2005. aasta suveks ongi see projekt Pandi peas valmis küpsenud. Juba sama aasta sügisel siseneb Tallink börsile, taustaks järjekordse uue laeva, Galaxy ristimistseremoonia ning veel ühe samalaadse tellimine. Kuid juba kuu aega hiljem, jaanuaris 2006 selgub, et uus projekt ei seisnenud sugugi uute laevade tellimises ning isegi mitte uue, Riiast lähtuva liini avamises, vaid hoopis suurima konkurendi ülesostmises. Hanschmidt ja Pant veedavad üha rohkem päevi välispankades värsket laenuraha otsides. Ning nüüd, juunis realiseerub lõplikult ka Pandi seni suurim projekt - omandatakse Silja Line. Jääb vaid üle tõdeda, et hasartse visionääri Enn Pandi ja saamamehena kuulsust kogunud Ain Hanschmidti enam kui 10 aastat kestnud koostöö on olnud äärmiselt viljakas.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing