Golf võib olla elustiil

Suur osa golfist on etikett ja traditsioonide austamine. Kui kaikaga pall auku lüüa, seljas dressipüksid, ei ole see veel golf. Riietuse stiil on golfiplatsil paigas ja eestikeelseid mõisted seal samuti ei ole - golfi keel on inglise keel. Ei ole muruplats, on green. Ei ole avalöögi harjutusrada, on driving range.

Selleks, et rajal keegi teadmatusest ei eksiks, oskamatuid rajale ei lasta. Enne golfimängule asumist pead tegema omale Green Cardi, mis tagab kõikjal maailmas ettenäitamisel sulle piisava lugupidamise teiste mängijate seas, et sind rajale lubada. Selle saamiseks pead teadma golfi lööke, mängureegleid ning etiketti.

Suurem osa mängijaid Eestis on praegu veel välismaalased, nii ka enamik radade omanikke. Ameerika kaubanduskoja presidendi, 40 aastat golfi mänginud Craig Rawlingsi sõnul on maailmas golfiklubisid laias laastus kolme tüüpi - avalikud, aktsiaseltsid ja kinnisvaraga seotud.

Avalikus omanduses on rajad, kus riik või kohalik omavalitsus otsustab mingile maa-alale golfiklubi luua. Need on ka reeglina kõige kuulsamad rajad, mida võib tihti teleristki spordiülekannete ajal näha. "PGA turnee üks tuntumaid radasid on näiteks Hilton Head Island Lõuna-Carolinas, kus on viis erinevat rada. Kui soovid seal mängida, siis oleks mõistlik rada vähemalt kuus kuud ette reserveerida. Kõik fännid üle maailma ju tahavad vähemalt korra mängida rajal, mida nad tippvõistlustel telest näinud on. Seal mängimine on muuseas väga raske koha suuruse tõttu. Samas annab tunde sisse, et mida profigolf tegelikult tähendab. Seal on muidugi ka kõik muu olemas, hotellidest tenniseklubideni," kirjeldab Craig oma kogemust tuntud rajal. Eestis on siiamaani kaks kohalikku omavalitsust, Kuressaare linn ja Tartu vald, kes on otsustanud rajada golfiväljaku.

Aktsiaseltsidena töötavad rajad on Craigi sõnul enim levinud, sellised on ka enamik Eesti radu, näiteks Niitvälja. Mängijail on seal võimalus osta omale aktsia, mis annab eluaegse mänguõiguse selles klubis. Juurde tuleb maksta vaid iga-aastased hooldustasud. Edukas golfiklubis kogub selline aktsia ka väärtust, seda saab välja rentida või müüa.

Kolmas liik golfiklubisid on golf and country club tüüpi, kus golfihuviliste tarbeks arendatakse kinnisvara, luuakse elamuid, mille ümber ja vahel kulgevad golfirajad. Sellised klubid on reeglina kõige eksklusiivsemad. "Elasin sellises klubis 11 aastat ja mul oli samal ajal ühe teise klubi aktsia ka veel. Mingil ajal mängisin koguni iga päev kaks mängu, hommikul ja õhtul. Maja golfiklubi territooriumil ei ole siiski mõeldud ainult golfifännidele, nende radade juures on ka parimad lisateenused, korralik tenniseväljak, basseinid, jõusaalid, peened restoranid ning koht, kus abielluda saab. See loob tõelise country club'i atmosfääri," kirjeldab Craig. Sellisel põhimõttel plaanib meie riigis majandada Estonian Golf & Country Club Jõelähtmel.

Eesti värskeim töötav golfirada on Suuresta Golf, kus 75hektarilisele platsile rajatakse 18 auguga rada. Selle asutaja Teijo Homani sõnul tuli neil koos mõne sõbraga esialgu plaan rajada golfirada Lõuna-Soome, kuid veidi hiljem leidsid nad, et mingem siis juba veel veidi lõuna poole, kuna Soomes on radasid niigi üksjagu. Eestis oli tol ajal ainult üks golfirada.

Aktsiate ostjatest on umbes kolmandik soomlased, peamiselt just sellised soomlased, kes elavad Eestis. Teisi välisrahvuseid aktsionäride hulgas ei ole, ehkki klubiliikmete seas on esindatud väga paljud riigid, kaugeim neist Jaapan.

Aktsiaid plaanitakse müüa kokku tuhande ringis. "Väidetakse, et ühele rajale on sobilik 800 mänguõigust, aga kuna meil on palju aktsionäre teisest riigist, siis ei ole nende mängimas käimise tihedus nii kõrge ja võib selle numbriga veidi suuremaks minna. Tallinna lähedal on valmimas kolm rada, mis tähendab 3000 võimalikku mänguõigust. Ennustan, et vähem kui viie aastaga on need rajad täis müüdud. Niitvälja näiteks on juba täis," seletab Teijo Homan.

Niitvälja klubi aktsionär, reklaamibüroo omanik Heiki Koitla soetas Niitvälja aktsia veel siis, kui see maksis 50 000 krooni. Praegu on hind 80 000 krooni, kuid väljaspool emissioone müüakse neid isegi kuni poole kallimalt.

Lisaks aktsia ostule peab mängija igal aastal maksma rajahooldustasu, kuid see ei ole kuigi suur summa võrreldes muude kuludega - Suuresta Golfiklubis on aastamaks 3000 krooni, Niitväljal 7000, EGCCs 6500, kahes viimases on rajad ka juba täismõõdus.

Heiki Koitla sõnul on pidevalt golfi mängides aktsia omamine väga soodne, kuna ühest küljest tõuseb aktsia väärtus ning teisest küljest on aastane makstav tasu väike. Kui sul juba korralik varustus olemas on, siis paistab, nagu oleks tegemist suhteliselt odava hobiga.

Craig Rawlingsi sõnul saab treeninguga golfis oma taset väga palju parandada. See on mäng, mida ei pea alustama lapsena, et tulemusi saada. "Alustades kolmekümnendates, ei saa sa ilmselt maailmameistriks, aga sa võid mängida päris heal tasemel. Samas ei ole golf nagu jalgrattasõit - kui sa sellest mingi aja eemal oled, siis su tase langeb oluliselt. Pärast paariaastast pausi võtab aega, kuni taas "sõitma" õpid. Golfis on oluline su löögi rütm, rahulikkus, keskendumine. Sa pead harjutama, kuni golf on su musklitele nii omane, et sa ei pea golfipalli enam sundima, vaid te teete loomulikku koostööd," kirjeldab ta.

Taseme võrdlemise mõõdik golfis on händikäp, mis väljendab sinu edumaad teiste mängijate ees - mida algajam oled, seda suurem edumaa sulle antakse. Lisaks on olemas veel profid, kes näiteks amatööride võistlustel osaleda ei saagi, profiturniire toimub siinkandis aga vähe.

Estonian Golf & Country Clubi turundusjuhi Sven Uustalu sõnul ei ole Eestis seni veel ühtegi profiturniiri toimunud. "Peamiseks takistuseks on olnud golfiväljakute ebapiisav ettevalmistus ja kvaliteet. Estonian Golf & Country Clubi kvaliteedi garantiiks on PGA European Tour Coursesi liikmestaatus. Eeskätt tähendab liikmelisus seda, et meil on väga hea kvaliteediga maailmatasemel golfiväljak, mis vastab Professional Golf Associationi standarditele. Kuulumine PGA väljakute hulka on eelduseks, et Eestis saaks korraldada rahvusvahelisi profitasemel golfivõistlusi. Seni on Eestis ametlikult vaid üks mängiv golfiprofessionaal - Enrico Villo. Nn teaching-pro on veel ka Rein Auväärt," Seletab Sven lahti Eesti golfis profivõistluste puudumise tagamaid.

Eesti esimesed profivõistlused toimuvad juba tänavu augustis - Hansabank Estonian Openil osaleb kuni 132 golfiprofessionaali (102 meest ja 30 naist) peamiselt Skandinaaviamaadest, kuid mujaltki Euroopast. Ette on nähtud kaheksa kohta ka Eesti parimatele amatööridele händikäpiga kuni neli. Vahetult enne võistlust 24. augustil toimub traditsiooniliselt nn PRO-AM, kus Eesti amatööridel on ainulaadne võimalus mängida üks mänguring profimängijaga.

"Arvan, et Eestis on golfil veel palju arenemisruumi, ehkki ilmselt ei muutu ta kunagi maailma tippgolfimaaks. Kes tahavad tippu jõuda, peavad suurema osa ajast välismaal mängima, kuna Eestis lihtsalt ei ole hooaega," võtab Craig kokku Eesti golfi suurima kitsaskoha.

Fotod: Meeli Küttim