Nõmme Jazz kaotab piiri lavalolija ja publiku vahel

Need, kes tahavad kuulata head improvisatsioonilist muusikat mõnusas õhkkonnas, võiksid sel nädalavahetusel valida Nõmme Jazzi.

Sel aastal juba kaheksandat korda toimuv Nõmme Jazz on väike armas jazz-festival, mille omapäraks on hubased esinemiskohad, kus distants kuulaja ja esineja vahel on viidud miinimumini.

Nõmme Jazzi kunstilise juhi Toivo Undi sõnul on tänavune festival pisut väiksem kui eelmisel aastal, mis ei tähendavat aga hinnaalandust kvaliteedis.

Festivali peaesineja on omapärase mängustiiliga Rootsi jazz-pianist Bobo Stenson, kes astub üles koos trummar Brian Melvini ja kontrabassist Toivo Undiga. Esinejad on oma kava loomisel arvestanud väikestest esinemiskohtadest tingitud intiimsuse ja lähedusega ja kohandanud oma kava just Nõmme Jazzi tarvis.

Tänavu toimub festival kahes põhilises esinemiskohas, Nõmme kultuurikeskuses ja Hiiu pubis.

Huvitavaks tõotab kujuneda USA muusikute, saksofonist Matt Renzi ja pianist David Kikoski esinemine, samuti maailmanimega jazz'ilegendi, trompetist Ted Cursoni koostöö Eesti noortest muusikutest koosneva bändiga Lupus Est, kes on lubanud, et kontserdil mängitakse ainult originaalloomingut.

Jaak Sooäär on seekord kutsunud partneriks Soome saksofonivirtuoosi Mikko Innaneni, kellega suvel esinetakse ka Pori Jazzil.

Traditsiooniliselt toimub Nõmme Jazzi raames Raahvusvaheline noorte jazz-lauljate konkurss, millel astuvad üles esinejad Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Türgist ja Hispaaniast.

Tantsuhimulisemale publikule on mõedud üritus nimega Jazz Spectrum Sessions, mida Toivo Unt ka jazzrave'iks nimetab. DJ Hannes Kalamäe juhtimisel saab Nõmme keskuses ennast sel üritusel tantsides välja elada.

Õhtuti Hiiu pubis toimuvad jam session'id on kujunenud üheks Nõmme Jazzi magnetiks. Mõnusa atmosfääriga pubis saab kuulaja osa suurepärasest jazz-improvisatsioonist, samal ajal säilivad publikul kõik baarikasutaja tavaõigused. Koos sõbraga sundimatus õhkkonnas veiniklaasi taga üritust nautides kaovad akadeemilised piirid ning ka pillimehed lähenevad muusikale vabamalt ja julgemalt kui ehk mõnel suuremal laval. Jam session'ite kestust pole kunagi paika pandud, muusikat tehakse niikaua, kuni pillimehed üksteisest inspiratsiooni ammutada suudavad. Vahel on need kestnud lausa varaste hommikutundideni.