Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ugala teater ootab tiigi kaldale kirsiviina mekkima
Eestimaa lühike suvi ajab teatrid konditsioneeritud ruumidest välja värske õhu kätte, Viljandi teater meelitab vana hea Tšehhoviga uues, Peeter Tammearu "õmmeldud" kuues.
Ugala tiigi kaldale kerkinud Dubo-Razumovski linnakeses kõnnib vaataja eest läbi ja tunneb oma tundeid terve plejaad värvikaid tegelasi, tšehhovlikult groteskseid või lihtsalt naljakaid.
"Inimlikud tunded, inimlik naer, inimlikud situatsioonid läbi tšehhovliku kõverpeegli," iseloomustab lugu lavastaja ja dramaturg Peeter Tammearu.
Iroonia on kohati üsna mürginegi ning kindlasti naljakas. Terava pilguga elujälgija Tšehhov on loonud oma sadades novellides kireva inimtüüpide galerii ning leidnud üles seigad, mis võivad mõjuda anekdoodina, ent on samas väga elulised.
Lavastuses "Kolm klaasikest kirsiviina" ongi nad publiku ees, osa iseseisvana, osa mõne teise sarnase tüübiga üheks kirjutatuna. Peeter Tammearu tahtel saavad "Kolmes klaasikeses kirsiviinas" kokku ligi kolmekümne Tšehhovi novelli tegelased ja motiivid, omavahel sobivate ülesleidmiseks töötas ta läbi kõik "Kogutud teoste" 299 lühijuttu.
Abikaasa juures põgenenud koduperenaine valmistub üles astuma Bizet' "Carmenis", mida plaanitakse etendada kui ümberrõivastumistega vodevilli. Oma asjad on ajada filosoofist kojamehel ja patustajast härrakesel, elavale inimesele matusekõnet pidaval kuldsuul, kättemaksurelva valival petetud abielumehel ja aktiivselt elu jälgival näitekirjanikul... Ja kõik need heast toidust, joovastavatest jookidest ja muudest elumõnudest pakatavad tüübid.
Külluslikest toitudest ja joovastavatest jookidest osatakse lugu pidada, elumõnud on au sees. Kõik kokku näitlejatele paras väljakutse, sest igaühel on lavastuses täita mitu rolli ning ümberkehastumised on kohati üsna pöörased.
Peeter Tammearu sõnul on lavastus suhteliselt kammerlik, mänguplats tiigi kaldal mahutab 250 vaatajat, mis on poole väiksem hulk kui suudab vastu võtta Ugala suur saal. Lugu peaks pakkuma midagi igaühele, nii lusti meelelahutuse otsijale kui ka mõtlemist ja suurvaimu pärandist tulenevalt säravat teksti tõsisemale teatrisõbrale.
Etendus on kahes vaatuses, millest esimene kestab umbes poolteist ja teine tunni, vaheajal saab teatrimajas sees käia ja süüa ning miks mitte ka pitsikese kirsiviina võtta.
Mängivad Triinu Meriste, Maria Soomets, Kata-Riina Luide, Carita Vaikjärv, Vilma Luik, Kadri Lepp, Anne Valge, Hilje Murel, Jaana Kukk, Peeter Jürgens, Tanel Ingi, Arvi Mägi, Priit Võigemast, Ott Aardam, Aarne Soro, Tarvo Vridolin, Andres Tabun, Karol Kuntsel, Meelis Rämmeld, Margus Vaher, Arvo Raimo, Janek Vadi, Jaanus Kask, Margus Tabor (külalisena), Sten Aus (külalisena).
Autor: Ülle Hallik