Zürich - parim elukvaliteet kõrgeima hinnaga

Artikkel

- Uudised
- Indrek Kald
- 15. juuni 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Zürich - parim elukvaliteet kõrgeima hinnaga
Pangandus- ja rahanduskeskusena tuntud Zürichi on ideaalseks elukeskkonnaks tunnistanud mitmed uurimused. Viimati võrreldi lausa 350 maailma linna mitmekümne poliitilise, majandusliku, sotsiaalse, keskkonnaalase jms tunnuse järgi. Kõrgeima astme vallutas selles uuringus Zürich.
Vähem kui 400 000 elanikuga linna pole räsinud eelmise sajandi suured sõjad, seega on Zürich saanud rahulikult ja turvaliselt areneda. Turvalisuselt peetakse Zürichit Luxembourgi järel maailmas teisel kohal asuvaks linnaks, elukalliduse tabelis on Zürich seitsmendal positsioonil.
Viimase tulemuse üks näitaja on ka Zürichi peatänav Bahnhofstrasse ehk Raudteejaama tänav, mis on maailmas kümne kallima kaubatänava seas. Tõsi, tippude tipule ehk New Yorgi Viiendale Avenüüle jääb Bahnhofstrasse kaubanduspinna ruutmeetri maksumuselt neli korda alla.
Nagu nimigi vihjab, algab Zürichi peamine kaubandustänav raudteejaama eest ja kulgeb keskosas väikest käänakut tehes Zürichi järve äärde. Ligi pooleteise kilomeetri pikkusel tänaval asuvad puude vilus üksteise kõrval tuntud kaubamärkide kallid esinduspoed.
Tänava esimesse kolmandikku jääva Paradeplatzi äärest leiab kahe suurema Šveitsi panga UBSi ja Credit Suisse'i peakorterid. Samuti asuvad sel platsil kuulsad kohvikud ning šokolaadipoed.
Bahnhofstrasse pole siiski vaid ostlejate-jalutajate päralt - piki liikluseks avatud tänavat saab mõlemas suunas sõita näiteks ka trammiga.
Zürichi näo määravadki vanalinn, seda poolitav Limmati jõgi ning muidugi linnaga sama nime kandev järv. Viimane püüab pilku läbipaistva veega, kaldal seistes paistab järvepõhi selgelt kätte mitme meetri sügavuseltki. Puhtusest annavad märku ka arvukad valged luiged, kes ujuvad järve kesklinnapoolses otsas.
Samast, Bahnhofstrasse algusest väljuvad väikesed laevad, millel saab lõunat või õhtust süüa ning nautida vaadet Zürichi järve rohelusse uppuvate majadega kaldaile. Kuid laeva võib kasutada ka lihtsalt transpordivahendina, jõudmaks kiiresti näiteks mõnda keskusest eemal paiknevasse eeslinna.
Zürichi järve maksimaalne laius on vaid kolm kilomeetrit, pikkust on veekogul seevastu 40 km. Ühtegi silda üle järve ei vii. Suvel on Zürichi järv populaarne suplejate ning purjetajate seas, talvel võib seda katta aga jääkiht.
Tänapäeval endanimelise kantoni pealinnaks olev Zürich tekkis üheksandal sajandil rajatud Fraumünsteri kloostri ümber. Kesklinnas asuv klooster renoveeriti 2004. aastal täielikult ja on nüüd üks olulisemaid vaatamisväärsusi. Fraumünsteri lähedal paikneva Püha Peetruse kiriku tornikellal on aga Euroopa suurim numbrilaud - selle läbimõõt on ligi üheksa meetrit.
Zürichit külastada kavatsevatel inimestel tasub meelde jätta kuupäev 12. august. Nimelt peetakse siis järjekorras 15. tänavaparaadi, mis on Zürichi osavõtjaterohkeim iga-aastane üritus ja suve üks tippsündmusi. Euroopa suurim techno-muusika paraad, Berliini Love Parade'iga võrreldav Street Parade tõi mullu tänavaile pidutsema miljon inimest, sama suurt inimhulka oodatakse kohale ka seekord.
Hetkel kuum