Uudised
Enn Tosso
18. juuni 2006 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Büroopinna üürnikud igatsevad tõusta ankurrentniku staatusesse

Näiteks Pricewaterhouse Coopers rendib büroopinda Kawe Plazas, kus ta on maja suurim rentnik. Ankurrentniku staatus annab võimaluse paigaldada majale suur reklaamtahvel.

Ettevõtte kontori administraator Andres Hurt kinnitab, et ankurrentniku staatus on nende firma mainele oluline. Samuti annab see Hurda lootuste kohaselt soodustusi renditingimustes. "Pigem tuntakse meie maja ikkagi Kawe Plaza nime all ja ainult reklaamkirjast selle kuvandi muutmiseks ei piisa," möönab ta siiski.

Arco Vara Kinnisvarabüroo äripindade maakler Vivika Simmo osutab sellele, et valik sõltub suures osas üüritingimustest.

"Enamikule suurtele ettevõtetele meeldib nn oma maja maine," ütleb ta. Seda on võimalik teha ka suuremas büroohoones, kus ettevõtte, olles ankurrentnik, võimaldab hoonele oma logo paigutamist domineerivamalt.

Simmo sõnul eelistatakse hooneid, kuhu mahuks ära ainult oma büroo, kuid selliseid pakkumisi liigub turul vähe. Tavapäraselt ehitab siis kinnisvaraarendaja või ettevõte ise sobivad hooned. "Hoonetes, kus on rentnikke rohkem, on täiesti arusaadav, et uuritakse juba varakult enne üürilepingu sõlmimist kaasrentnike kohta," möönab ta.

Simmo osutab ka sellele, et üürilepingud tehakse võimalikult pikaajalised ning ankurrentnikule püütakse laienemisvõimalusi samas hoones pakkuda.

Pindi Kinnisvara äripindade maakleri Ingrid Miti sõnutsi on ettevõte ankurrentnikuna üürileandja suhtes jõupositsioonil. Mida suurem on üürile võetav pind, seda paremaid tingimusi on võimalik lepingusse kaubelda.

Olles üks paljudest suures büroohoones, tuleb pigem joonduda üürileandja seatud tingimuste järgi. Lisaks sellele määrab ettevõtte eelistuse kindlasti ka selle suurus, vajadused ning tuleviku kasvamisplaanid, loetleb Mitt.

Ober-Hausi Kinnisvara maakleri Maido Kalviste sõnutsi sõltub see kõigepealt ettevõtte enda suurusest, sest väiksema ettevõtte puhul on ankurrentnikuks saamine keeruline nii väiksemas kui ka suuremas büroohoones.

"Arvan, et oluline on ettevõtte tegevusala ja see, kui palju kliente hoonet külastab," ütleb ta. Olulisemaks büroohoone suurusest peab ta hoopis asukohta ühistranspordi suhtes ja parkimisvõimalusi maja ümbruses.

Keskmise suurusega ettevõtetel on valida, kas olla väiksemas büroomajas ankurrentnik või suuremas hoones üks paljudest.

Praegu büroohoone ankurrentniku staatus olulist eelist siiski ei anna.

Erinevalt kaubanduskeskustest, kus ankurrentnikuks olemine annab võrreldes väiksemate rentnikega kaasarääkimise võimaluse lahtiolekuaegade, kaasrentnike valiku ja muu sellise osas, ei oma see tähtsust büroohoonete puhul. Samuti on pealinna büroopindade turul olukord, kõigile soovijaile pindu ei jätku. Trend on sarnane elamispindade omaga, kus tänu majanduse heale käekäigule kasvab kindlustunne ja soovitakse kolida parematele pindadele.

Suuremad büroohooned suudavad rentnikele siiski laiemat teenustevalikut pakkuda, näiteks administraator, turvateenus, toitlustus jne.

Samuti võib tekkida sünergia kaasrentnikega. Näiteks on kliendile mugav, kui kinnisvara- ja notaribüroo paiknevad ühes hoones. Sarnaseid kõik-ühest-kohast näiteid leidub veelgi.

Büroopindade rentike jaoks on peamisteks kriteeriumiteks siiski hoone asukoht, oma klientide juurdepääs, hoone ruumilahendus, kvaliteediklass ja hinnatase.

Lisaks moodustavad eraldi rühma konkreetse rentniku vajaduste jaoks ehitatud hooned. Sellistel juhtudel on tegemist pikaajaliste rentnike jaoks rajatud hoonetega, kus ruumilahendus, tehnoseadmed jmt on rajatud konkreetse rentniku vajadustest lähtuvalt. Nõnda on ka rendilepingud pikemaajalisemad, lepingutingimused on detailsemad, sisaldades üsna palju mõlemapoolseid garantiisid.