Euroopa Liidu toetusraha voolab ettevõtjast mööda

Reedel Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) seminaril esinenud majandusministeeriumi ettevõtlustalituse juhataja Pirko Konsa tõdes, et summa on loodetust väiksem. "Lätis on see number oluliselt suurem kui Eestis," tõi Konsa näite, kuid lisas, et ettevõtlust toetatakse ka kaudselt. "Ettevõtluse toetamine pole ainult see summa, mida peo peale saab panna, vaid ka investeeringud infrastruktuuri, haridusse, keskkonda ja kohalikku ellu," selgitas ta.

"Võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmetega on Eesti toetused ettevõtlusele kõige väiksemad ja kõige rangemalt reguleeritud," tõdes ka EVEA asepresident Marina Kaas, kes lisas, et kuigi ettevõtjatel on palju kaasarääkimise võimalusi, on protsesse mõjutada väga raske. "Otsuseid teevad siiski ametnikud," tõdes Kaas. Teiseks suureks probleemiks on bürokraatia. "Aruandlus on tihti ebaproportsionaalselt mahukas ja kulukas," rääkis Kaas.

Sama teemat puudutas ka Euroopa Komisjoni väikeettevõtluspoliitika direktoraadi juht Maive Rute, öeldes, et Euroopa on võrreldes USA ja Aasiaga üle reguleeritud, mis on eriti raske väike- ja keskmistele ettevõtjatele. Just 23 miljonit väikese ja keskmise suurusega ettevõtjat on Rute sõnul Euroopa Liidus tegelikud töökohtade loojad ning moodustavad majanduse mootori. "Seetõttu on Günter Verheugen (Euroopa Liidu tööstusvolinik - toim.) seadnud eesmärgiks vähendada aruandlust 25 protsendi võrra," lisas Rute, kelle sõnul moodustavad administreerimiskulud kuni 2,5 protsenti Euroopa riikide sisemajanduse koguproduktist.

Struktuurvahendite jagamiseks koostatakse valdkondlikud rakenduskavad, mille kokkukirjutamine on täies hoos ja mis peaksid valitsusse jõudma septembris. Siis selgub ka täpsemalt, kuidas jaguneb aastatel 2007-2013 Eestile eraldatud 53,2 miljardit krooni.