Euroopa staarid on üleilmse haardega teenindusettevõtted

Ajakirja BusinessWeek koostatud Euroopa 50 parima börsiettevõtte edetabelisse kuulub Soome ettevõtetest ainsana Sampo Pank.

Juba mitu aastat ajakirja kokku pandud edetabelist, mille koostamise aluseks on aktsia tulusus, omakapitali tootlus, käibe kasv ning veel terve rida näitajaid, pea pooled ettevõtted toodavad ja müüvad peamiselt intellektuaalset toodangut. Kõige rohkem on edetabelis pangandus- ja kindlustussektori ettevõtteid ning kinnisvaraarendajaid.

Jäik tööjõupoliitika ning Euroopa riikidelt soodustusi saav ametiühingute poolt kaitstud tootmine on viinud selleni, et regioon on liikumas teenuste osatähtsuse suurenemisele.

Samas on edetabeli eesotsas sarnaselt eelmise aastaga kaevandus- ning naftatööstuskompaniid. Esimestel kohtadel on teist aastat järjest maailma suurim mäetööstuskontsern BHP Billiton ning Rio Tinto. Norra suurim naftakompanii Statoil on edetabelis kaheksandal kohal. Nii mäetööstus- kui ka naftakompaniide tegevus toimub suuremas osas väljaspool Euroopat ning globaalsus on teiseks tunnuseks, kuidas Euroopas läbi lüüa.

Samas on just jäik tööjõupoliitika ning suured tööjõukulud aidanud Euroopa ettevõtetel muutuda globaalseks, viies tootmise vanast Euroopast välja. Taoline kogemus on andnud Euroopa ettevõtetele eelise USA konkurentide ees. Näiteks Šveitsi-Rootsi tööstusgigant ABB, mis veel mõni aasta tagasi vaevles sügavas kriisis, on teinud korraliku tõusu, ehitades infrastruktuuriobjekte arenevates riikides. "Eesotsas olid Euroopa juhtivad ettevõtted, mis suundusid Hiinasse ning nüüd liiguvad Indiasse ja Venemaale," lausus ajakirjale investeerimispanga JPMorgan analüütik Peter Lawrence.

Ehkki Saksamaa on Euroopa suurim majandus, mahtus Euroopa 50 tipu hulka sellest riigist vaid kolm firmat, neist kaks finantsteenuste pakkujat - Deutsche Bank (38.) ning Deutsche Börse (50.). Hispaaniast mahtus edetabelisse kuus ning Norrast viis ettevõtet.

Viis aastat tagasi olid metallide ning teiste toorainete hinnad mitmekümne aasta madalaimal tasemel. Kaevandusfirmad hoidusid toona investeerimisest, mille üheks tagajärjeks on liiga kõrged toormehinnad. BHP Billiton liikus aga üldisele trendile vastu, investeerides seitse miljardit dollarit (tänase dollari kursi järgi 90 mld kr) 25 erinevasse projekti alates raua- ja vasekaevandustest ning lõpetades nafta ja gaasiga.

Tänu tolleaegsetele julgetele otsustele troonib BHP Billiton juba mitmendat aastat BusinessWeeki Euroopa 50 parima börsifirma edetabelis ning on paljude teiste pingeridade eesotsas.

Kahe ettevõtte, Austraalia Broken Hill Prorietary ning Briti kaevanduskompanii Billiton ühinemisel tekkis 2001. aastal maailma suurim kaevanduskontsern. Firma mullune käive oli 31 mld USA dollarit. Firmat juhib endine pankur Charles W. Goodyear. Kontserni riskid on hajutatud nagu investeerimisfondil. Tootevalik on laialdane ka geograafiliselt. Toodang ulatub teemantidest, titaanist ning metallidest söe, nafta, gaasi ja uraanini.