Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Karistuse vormistamisel peab järgima nii protseduuri- kui ka vormistusreegleid

Thea Rohtla 19. juuni 2006, 00:00

Karistusdokument tuleb tööandjal koostada igasuguse distsiplinaarkaristuse määramisel, sh rangeima karistuse - süütegude tõttu töölepingu lõpetamise - puhuks.

Karistusdokumendi eesmärk on töötaja teavitamine põhjustest, mis tingisid nii tema karistamise kui ka määratud karistuse valiku.

Seadus sätestab karistusdokumendile esitatud miinimumnõuded, st andmed, millised peavad olema dokumendis kirjas: karistatava töötaja nimi, süüteo toimepanemise aeg, süüteo kirjeldus, karistamisel arvesse võetud muud asjaolud ja määratud karistus ning selle koostaja allkiri ning kuupäev.

Ei piisa, kui dokumenti märkida: "Töökohustuse rikkumise tõttu lõpetan töösuhte töötajaga S ... kuupäeval."

Kahjuks peavad paljud tööandjad karistusdokumendi koostamist liigseks paberimäärimiseks ja väidavad töövaidluskomisjoni istungil, et töötajale tehti karistamise põhjus suuliselt selgeks. Paraku on karistus ebaseaduslik ka siis, kui süütegu on küll tõendatud, kuid rikutud on karistuse määramise korda, karistus on liiga range või määrati karistus, mida seadus ette ei näegi. Töölepingu lõpetamine distsiplinaarkaristusena on ebaseaduslik nii siis, kui puudub alus ehk süütegu, kui ka siis, kui on oluliselt rikutud karistuse määramise protseduurireegleid - sealhulgas pole järgitud karistusdokumendi koostamise nõudeid. Näiteks tunnistas töövaidluskomisjon ebaseaduslikuks töölepingu lõpetamise müüjaga, kes oli tööandja tagant varastanud, kuid kellele karistuse määramist polnud tööandja mingitki moodi vormistanud.

Töötajale tuleb karistusdokument teatavaks teha, st tutvustada. Mingit jõudu pole dokumendil, mida tööandja küll koostab, kuid omale sahtlisse pistab. Karistus loetakse määratuks päevast, kui töötaja annab sellele allkirja tutvumise kohta. Kui karistus määratakse põhjuseta töölt puudumise ehk tööluusi eest, siis sellisele töötajale ei saa muidugi ka dokumenti tutvustada; küll tuleb teda siis oma otsusest teavitada kas või tähitud kirja saatmise teel.

Sageli töötaja ei nõustu käskkirjale allkirja andmast, väites, et see ei vasta tegelikkusele. Paluge siis töötajal dokumendile kirjutadagi, et ta pole sellega nõus - tööandja jaoks on oluline, et töötaja fikseeriks karistusdokumendil sellega tutvumise.

Kui ta aga keeldub igasuguse märke kirjutamisest, tuleb tööandjal kutsuda kaks tunnistajat, kelle juuresolekul karistusdokumenti töötajale tutvustatakse. Siis tõendavad tunnistajate allkirjad käskkirja tutvustamist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing