Kindlustusfirmad suruvad kahjude hindamisel peale oma eksperte

Merike Lees 19. juuni 2006, 00:00

Võlaõigusseaduse ja kindlustustingimuste järgi on kindlustusekspert mõlemast poolest sõltumatu isik, kelle isikus pooled võivad kokku leppida ning kelle arvamus on pooltele siduv.

"Tihtipeale kasutavad kindlustusettevõtted aga enda töötajatest eksperte, keda nad esitlevad erapooletute ekspertidena ja tuginevad nii kahju hüvitamise otsustamisel kui ka kahju suuruse määramisel nende arvamusele," ütles Aivar Pilve advokaadibüroo advokaat Raul Talts. Siin on Taltsi sõnul põhjuseks lihtsalt tüüptingimuste ja seaduse meelevaldne tõlgendamine kindlustusandjate poolt.

If Eesti Kindlustuse varakindlustuse tootejuht Merko Kimsto kinnitas, et neil määrab kahju suuruse Ifi kahjukäsitleja ja kui on tegemist suuremate kahjudega, kasutatakse ehitusettevõtte abi, võttes pakkumisi erinevatelt ehitusettevõtetelt kahju likvideerimiseks.

Salva Kindlustuse müügidirektori Algor Orava sõnul hindab kahju suurust klient ise, ekspertide teenust kasutatakse keerulisemate juhtumite korral. Ergos teevad väikeste kahjude korral arvestuse kahjukäsitluse eksperdid, suuremate ja väga suurte kahjude korral kasutatakse litsentseeritud ekspertide abi, selgitas Ergo Kindlustuse kindlustusdirektor Arvi Luhakooder.

Kindlustusvõtja ASi Fixtec juhatuse esimehe Mait Põldemaa kindlustusjuhtumi korral kasutati küll väljastpoolt kindlustusfirmat pärit eksperti, kellele maksis asjaga seotud kindlustusfirma, mistõttu ei pea Põldemaa tema arvamust objektiivseks. Ka leiab ta, et ekspertide tase on väga erinev.

Taltsi sõnul ei arvesta kindlustusandjad seadusega ettenähtud tõendamiskoormise jaotust kindlustusvaidlustes. Viimasel ajal on selles osas küll tekkinud kohtupraktika, kuid enne seda tõlgendati tingimusi ja seadust selliselt, et kahju kannatanud isik oli kohustatud kõiki asjaolusid tõendama.

"Kahjujuhtumi korral on kindlustusandja esimene reaktsioon 100% tõrjuv," kinnitas Põldemaa. "Ainult tugeva närvikavaga ja maksujõulisel inimesel on võimalik kahjujuhtumi korral hakata kindlustusega vaidlema." Põldemaa majapõlengu kahjukäsitluse käigus on kindlustusandja pärast korduvat kirjavahetust senini kolm korda oma arvamust muutnud.

"Kindlustusandjad kasutavad küllaltki tihti ära oma jõupositsiooni kliendi suhtes ja nii mõnigi kord käituvad ebaõiglaselt," tõdes Talts. "Isegi olukorras, kus tüüptingimused on vormiliselt seadusega kooskõlas, rakendatakse neid seadusega vastuolus olevalt ja harvad ei ole juhud, kui inimene loobub võimalikust põhjendatud nõudest, sest kohtuskäik käib talle üle jõu."

Kindlustusfirma ekspert käis 10-15 minuti jooksul paar korda ümber põlengukoha, tegi seebikarbitaolise aparaadiga mõned pildid, noogutas ja ütles, et siin on kõik selge. Eks taset näitab seegi, kui ekspertiisiaruandes esinevad veel tänapäevalgi ühikud, nagu rbl/m3. Kuna kindlustus ei soovinud rohkem asjaga tegeleda, siis tuli mul endal leida sõltumatu, riiklikult tunnustatud, ekspert. Tema viibis objektil ligi poolteist tundi ja tegi ligi 150 kaadrit. Kahe eksperdi arvamusel oli kardinaalne erinevus - kindlustusfirma tellitud eksperdi ja tõepoolest sõltumatu eksperdi esialgsel arvamusel erineb hoone jääkväärtus pärast põlengut mitmesaja tuhande krooni võrra.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing