Savisaar viskus laevnike kaitsele

"Hakata toetama ühte riigile kasumlikku äri on imelik, sama hästi võiks autoteenindust toetada," ütles Balti Merekaatrite ja Info Auto juhatuse esimees Viktor Siilats. Tema sõnul on endised kõrged riigiametnikud Tallinki omanikeringis, näiteks võib seal kohata nii rahandusministeeriumi kunagist kantslerit kui ka maksuameti endisi peadirektoreid. Siilats nentis, et on riigi peale tige, sest rahva varaga tuleks mõistlikumalt ümber käia. "Üldiselt on Eesti end ilmutanud merendusvaenuliku riigina," lisas Siilats.

"Valitsus on ka eelnevalt üritanud toetustes kokku leppida, kuid teatud summa osas on olnud eriarvamusi," ütles keskkonnaminister Villu Reiljan. Ministri sõnul on praegu nii mõnelgi teisel riigil konkurentsieeliseid ning laevanduse toetamine seisab ka koalitsioonileppes.

"Üksmeelset toetust majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanek 1. juuni kabinetiistungil ei pälvinud," vastas e-kirjas rahandusminister Aivar Sõerd, kes ise otsuse tegemise juures ei osalenud. "Kuna on olemas kolmandatest riikidest tulenev konkurentsisurve, on Euroopa Liit kehtestanud juhtnöörid, mille abil saab laevandusettevõtjaid toetada tulu- ja sotsiaalmaksu ulatuses," kirjutas Sõerd.

"Arvan, et rohkem puudutab see teisi kui Tallinki, Tallinki ümber toimuv pigem pidurdab protsessi, " ütles Lindaliini omanik ja juht Enn Rohula. Ta nentis, et poliitiliste mängude tõttu on toetuse väljatöötamine palju aega võtnud, teema on õhus sellest ajast saadik, kui kadus tax-free Tallinna-Helsingi liinilt. Tema sõnul on laevandus riigile kasumlik olnud ning tuleks vältida konkurentsitingimuste tõttu laevade teise riigilipu alla minemist. "Ei ole kaalunud ega mõtelnud," vastas Rahula küsimuse peale, kas ta ise on plaaninud minna mõne teise lipu alla.

"Loomulikult on vaja tõhusamat toetusprogrammi, oleme seda kümme aastat üritanud tõestada, kõigil üheksal Läänemere riigil on paremad konkurentsieelised," sõnas Eesti Laevaomanike Liidu peasekretär Enn Kreem. Tema sõnul esitasid nad Eesti laevanduses toimuva kohta 1,5 aastat tagasi terve uurimisprojekti.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi programm näeb 2010. aastaks ette laevanduse toetust 209 miljoni eest aastas, mille järgi makstaks sotsiaalmaksu kahe miinimumpalga eest. Põhjenduseks tuuakse kaubalaevade vähenemine, Läti paremad konkurentsitingimused ning võimalus, et paari aasta pärast on Rootsis ja Soomes väiksemad tööjõukulud.

Peaminister Andrus Ansip lubas anda oma kommentaari selle teema kohta täna.

Majandusminister Edgar Savisaar on Tallinki toetanud viimastel aastatel sihikindlalt nii tegudes kui ka sõnavõttudes.

Tänavu on Savisaar mitmel korral Tallinkile avalikult toetust avaldanud. Viimati edastas ta kiitva sõnavõtu seoses Silja Line'i ostuga, see ilmus ka Äripäeva arvamuskülgedel eelmisel teisipäeval.

15. veebruaril avaldas Savisaar samasugust toetust Tallinki Silja Line'i ostuplaanidele. Tookord oli kohtumisel Tallinki juhtidega jutuks ka vajadus riigi poolt laevandust toetada ning alandada veomaksusid. See punkt kirjutati Keskerakonna eestvõttel 2005. aastal koalitsioonileppesse ja seda liini ajab Savisaar ka nüüd, tuues valitsuse ette konkreetsed toetussummad.

2005. aasta mais unustas Savisaare juhitav majandusministeerium küsida Tallinkilt jäämurdmise eest 30 miljonit krooni.

Selle aasta alguses osales Savisaar Tallinki spaa nurgakivi panekul, ta on käinud kevaditi Tallinki sünnipäevapidudel. Samuti tutvustas Tallinki omanikfirma Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt jaanuaris keskerakondliku Tallinna linnavalitsuse Lasnamäe arengukonverentsil Tallink City suurt lõbustuskeskust, mille rajamist hakkab toetama linn.