Läti laeva elu kuus miljoni võrra odavam

Jaan Kalmus 20. juuni 2006, 00:00

Äripäeva juhtkirjas "Savisaar tahab soodustust Pandile ja Hanschmidtile" laevanduse maksusoodustustest rääkides läksid faktid taas segi. Kõigepealt pole tegu ainult kahe nimetatud isikuga, vaid firma 10 000 aktsiaomanikuga.

Rääkides laevandusele kavandatavatest maksusoodustustest, teab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, et meie laevaomanikud tegutsevad rahvusvahelises konkurentsis. See on konkurents tööjõu, pikaajaliste investeeringute ja klientide pärast keskkonnas, kus Soome, Rootsi, Leedu ja Läti on otsustanud laevanduses maksusoodustuste kasuks ja Eesti riik veel mitte.

Soodustusi tehakse vastavalt ELi direktiividele. Neid rakendades hoiab näiteks keskmise suurusega kaubalaev Läti lipu all Eesti laevast kuus umbes miljon krooni rohkem kulusid kokku. Ka AS Tallink Grupp ei vea ainult reisijaid. Paar nädalat tagasi lõppes jõudemonstratsioon, mille korraldasid Eesti firma Superfast laevade vastu Soome meremeeste ametiühingud. Ei aidanud streiki keelav kohtuotsus ega avalikkuse surve. 2008. aasta lõpuks tõusevad Superfastide meeskonnaliikmete palgad Soome meremeeste tasemele.

Superfasti näide on pretsedenti loov ja ohtlik. 2008. aasta lõpuks pole Tallinkil enam majanduslikku põhjendust jätkata eestlastest meeskondadega ja meie lipu all. Viies Superfasti laevad Soome lipu alla, laieneb meremeestele arvestatav maksusoodustus, mida Eesti lipu all seilates pole. Kas Äripäev kutsub siis laevafirma juhtkonda üles tegema aktsionäridele kahjulikku otsust ja hoidma laeva Eesti lipu all?

Tallink ja Eesti laevandus pole sama asi. Praegu kuulub Laevaomanike Liitu 15 firmat. Kahjuks on Eesti lipu alla jäänud vaid vanad ja väikesed kaubalaevad, mis ei suuda rahvusvahelises konkurentsis püsida. Kõik uuemad ja suuremad laevad on lahkunud lippude alla, kus on väiksemad maksud, leebemad nõuded ja vähem bürokraatiat. Meremehed, kes Eestis tööd ei leia, lähevad võõrsile. Eesti riigil aga jääb maksudena saamata sadu miljoneid kroone aastas.

Mõne aasta pärast on Eesti lipu all sõitvatel laevadel tööjõukulud tööjõumaksude tõttu suuremad kui näiteks Soomes või Rootsis. Täna on küll Soome ja Rootsi meremeeste palgatase Eestist kõrgem, kuid pelgalt palganumbreid võrreldes loome eksliku pildi.

Kui palkade võrdluses arvestada ka Soome ja Rootsi riiklike soodustustega, pole vahe enam kuigi suur. Eesti tööjõupuuduse ja kasvavate palkade tingimustes kaotame kõik oma eelised kiiremini, kui oodata oskame. On veidi häiriv lugeda kommentaare, mida esitatakse absoluutse tõe pähe. Näiteks tõdetakse juhtkirjas, et "toetused pole suutnud ära hoida lipuvahetust - Silja Line polnud ammu registreeritud Soomes".

Leht ajab laevade ja laevapere asukohamaa sassi omanikfirma juriidilise aadressiga. Kui aga algandmed on valed, ei saa ka järeldused õiged olla.

Õelust võib mõista, sest vaatamata ajalehe juba ligi kümme aastat esitatavatele ebatäpsustele ei ole laevandust siiski õnnestunud hävitada ja ka majandusminister Edgar Savisaar tundub hea poliitilise tervise juures olevat. Ei maksa olla nii järjekindlalt pahatahtlik ettevõtete suhtes, mille üle oleks põhjust rahvuslikku uhkust tunda.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:05
Otsi:

Ava täpsem otsing