Lisaeelarve - see on ju avaliku teenuse hinnatõus

Artikkel

- Uudised
- ÄP fototoimetus
- 19. juuni 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lisaeelarve - see on ju avaliku teenuse hinnatõus
Tihti, kui ilm väga kuumaks läheb, lõpetab ilusa perioodi madalrõhkkond koos rahe, vihmasaju ja külmalainega. Me ei tahaks, et esimeses kvartalis 11,6% kasvanud Eesti majandusega samamoodi läheks.
Äripäeva arvates ei tuleks majandust spetsiaalselt jahutada, kuid kindlasti tuleb ära jätta selle aasta lisaeelarve. Riik on tänaseks päevaks väga hästi kapitaliseeritud ega vaja järjekordset rahasüsti.
Tegelikult ei ole seis nii pilvitu, kui ainuüksi majanduskasvu näitajast võib paista. Eesti majandust jahutavad juba protsendipunkti võrra kõrgemad intressimäärad, maailma börsidel jätkuv langus ja siinsete kinnisvarahindade hinge kinnipidamine - kas järgneb langus või mitte.
Sümpaatne on Eesti Panga muutunud nägemus, et keskpank ei hakka kasutama jahutamise jõuvõtteid. Varem on ta seda ühe korra teinud, kuid bürokraatiale iseloomulikult suure hilinemisega, mis võrdus niigi külmetada saanud inimese mässimisega märgadesse linadesse, kui parafraseerida Švejki.
Avatud majandusmudeli juures, mida Eesti edukalt kasutab, hoolitseb põhiprobleemide lahenduse eest turg. Riigi võimalus osa majandusohje enda käes hoida ei ole siiski kadunud - riik saab majandust targalt juhtida oma rahaga, riigieelarve kaudu. Mõõdutundega tehtud eelarve hoiab siseturu nõudluse samuti mõõduka, lisaeelarve aga suurendab nõudlust ja keerutab üles inflatsiooni, müües lisatoole niigi puupüsti täis saali.
Pealegi suureneb 2007. aasta riigieelarvele selle aastaga võrreldes niigi ennaktempos ehk 18 protsenti, mis on kiirem oodatavast majanduskasvust koos inflatsiooniga. Järelikult asume elama teatud osas tuleviku arvel, mitte ei investeeri tuleviku majanduskasvu. On omapärane kokkusattumus, et riigieelarve kasv oleks justkui jäigalt seotud keskmise palga kasvuga - viimane tõusis aasta alguses samuti 18%.
Eesti Pank juhib taas kord tähelepanu asjaolule, mis on pikemat aega meelehärmi valmistanud: palk tõuseb kiiremini kui tootlikkus, praegu on kasvutempode vahe kaks korda.
Eesti Pank on nagu südametunnistus ja valitsus nagu mõistus. Mõistus peaks käituma vastavalt südametunnistusele, kuid alati ta seda ei tee. Samamoodi võib nüüd minna Eestis, kui valitsus ikkagi otsustab lisaeelarve teha.
Optimismi sisendab ettevõtete müügikäibe kasv esimeses kvartalis - pluss 22%, mis tegelikult on väga kõva saavutus ja näitab, et ettevõtetel läheb hästi. Ja riik saab oma osa igal juhul kätte - käibemaksu, töötajate palkadelt sotsiaal-, tulu- ja töötuskindlustuse maksu näol.
Et riigieelarve saaks edasi kasvada ka mitte nii headel aegadel kui praegu, tuleb säästa riigieelarvesse üle laekuv raha. Seda tuleb praeguste prognooside järgi umbes kolm miljardit krooni. Seega pikk majandussuvi Eestis jätkub.
Rääkides veel palkadest ja tootlikkusest - riik saab suurendada oma haldustootlikkust, kui ei tõsta järsult enda pakutava avaliku teenuse hinda - aga seda ju terve riigieelarve ja kavandatav lisaeelarve sisuliselt tähendavad. Ja nagu igasugune hinnatõus, kajastub ka see ametlikus inflatsiooninäitajas, pääsu ei ole.
Autor: ÄP
Hetkel kuum