Arnold Rüütel ei julge ausalt võistelda

Rahvaliit kinnitas oma presidendikandidaadiks Arnold Rüütli, kes astub valimistulle alles pärast Riigikogus toimuvaid valimisvoorusid, kui need peaksid läbi kukkuma.

Äripäev leiab, et kui Arnold Rüütel soovib uuesti presidendiks kandideerida, peaks ta tegema seda koos teistega. Rahvaliidu ninakus, et nemad neid mänge ei mängi, on solvav.

Arnold Rüütli taaskandideerimine jätab mulje, et ta ei tee seda mitte päris omal vabal tahtel, vaid hoopis Rahvaliidu esimehe Villu Reiljani survel. Praegune president tahaks minna väljateenitud puhkusele, aga partei ei tee teda kuulmagi. Ja nii nõustubki president kuulekalt parteile teenet osutama.

Asja teeb eriti hulluks see, et valimisdebattides Rüütel osaleda ei kavatse. "Sellega tahan anda teistele võimaluse enda seisukohti laiemalt avaldada," tsiteeris esmaspäevane Eesti Päevaleht presidenti, kes leidis, et selline teguviis oleks ka igati demokraatlik.

Samal ajal teatab Reiljan ajakirjandusele, et Rahvaliit ei kavatse osaleda mängus, mida praegu kandidaatide mehaanilise väljahääletamisega mängitakse. Küsimus ei ole aga mitte mängus, vaid selles, et kõik kandidaadid saavad võrdsetel tingimustel võistelda. Rahvas ja Riigikogu kuulevad siis ka, mida nad mõtlevad ja kuidas seda väljendavad. Praegu käituvad president ja Rahvaliidu poliitikud nagu sportlane, kes võtab endale õiguse asuda karika eest võistlema vaid lõpuheitluses, et ennast eelnevatel etappidel mitte asjata kurnata või häbistada.

Seega demokraatlik pole see otsus kindlasti. Usume, et president ei taha niivõrd anda teistele võimalusi oma seisukohti avada, kui just hoiduda vajadusest omadega välja tulla. Ta ei ole nimelt kunagi vahetus vestluses vaimukuse ja konkreetsusega hiilanud.

Kui palju noorem Rüütel 1992. aastal veel koos kadunud Lennart Meriga teledebatis osales, jäi ta selgelt hätta. "Ma sain kolm küsimust," salvas Meri tookord vastuseks praeguse presidendi segasele monoloogile, milles pidi sisalduma Rüütli küsimus oma konkurendile. Tõsi, ühest küljest on Rüütli (loe: Reiljani) otsus valimisdebattides mitte osaleda arukas, sest ka Toomas Hendrik Ilves pole suu peale kukkunud. Otsedebatid televisioonis oleksid retooriline enesetapp. Teisalt kinnistab Rüütel, nagu Eesti Raadio programmijuht Sulev Valner on Eesti Päevalehes märkinud, veelgi oma kuvandit mehena, kellel polegi midagi tarka öelda.

Millised on siiski Rüütli šansid? Tegelikult päris head. Valijameeste kogu koosneb 347 valijamehest, kus Rahvaliit rehkendab enda toetuse hulgaks 135 häält, kusjuures 98 valijat on parteitud. Ning Keskerakonna esimees Edgar Savisaar andis mõista, et võib Rüütlit toetada. Kaks erakonda kontrollivad Rahvaliidu hinnangul 180 valijameest ning erakond praalib sellega avalikult.

Eesti riigil on läinud nagu Kalevipojal, kellel tema enda mõõk jalad alt lõikas. Meil ei kehtestatud presidendi otsevalimisi, sest kardeti rahvast ja Rüütli tõusmist riigipeaks. Täna päästaksid just otsevalimised olukorra ning Arnold Rüütel oleks sunnitud koos teistega avalikkuse ees oma kandidatuuri kaitsma. Ning Rahvaliit võiks ehk endiselt ausalt otsevalimisi pooldada.

Autor: ÄP