Eesti lõhelastid Vene piiril lõksus

Airi Ilisson 22. juuni 2006, 00:00

Ettevõtted on sõlminud lepingud Venemaa kalatöötlemisettevõtetega ja kannatavad nüüd iga päevaga kasvavat kahju. Rahalise kahju kõrval on kaalukeelel suhted Norra ja Venemaa äripartneritega. Venemaa tehased seisavad, sest töötlemiseks puudub toorkala. Norras valitseva kalapuuduse tõttu muudavad väljaostmata jäävad kalalastid tulevase koostöö veelgi keerulisemaks.

"Vene karu jonnib," nentis ühe suurema Venemaale lõhe vedaja, Nereuse impordijuht Karlo Roodla.

Lõhekala pidanuks läbi Narva tolli Moskva tehases töötlemises olema. Roodla sõnul on olukord katastroofiline. Firma saab kaotatud autotäiest keskmiselt miljon krooni kahju. "Venemaa tehased seisavad, sest inimestel pole materjali, mida töödelda," kirjeldas ta. "Ei taha mõelda, mis saab edaspidi meie sealsetest lepingupartneritest ja Norra äripartneritest, kellega kokku lepitud kala ostmata jääb."

Nereus saadab kuus Venemaale keskmiselt 20 autotäit, iga last võib sisaldada kuni 18 tonni kala. Eilseks laskis Nereus kaks autotäit külmhoonesse tühjaks tõsta, sest ühele liisinguautole kulub päevas 50 000 krooni.

Nereuse kolmas masin jõrises eile Viimsi tollilaos. "Niisugust jama pole viimase nelja-viie aasta sees kordagi olnud," nentis Nereus Transpordi autojuht Vjatšeslav Mašnov.

Mašnov luges kokku: eilse seisuga passis ta kalaauto juures 19. päeva, kusjuures päevas kulub külma hoidmiseks 30-40 liitrit diislikütust, millele lisandub teenimata palk. "Nädal aega saab veel seista, rohkem ei jõua külmik külmetada," tõdes Mašnov.

Samuti Norrast Venemaale lõhet vedava Elsamar LTD 18 lõhetonniga kalamasin proovis juuni algul üle Narva piiri pääseda ja saadeti tagasi. Juhataja Vladimir Petuhhov kirjeldas, et lõhelastis auto seisab tegevusetult piiri ääres. "Me peame ise selle koorma eest maksma hakkama," kurtis Petuhhov.

Kokkuleppe tulemusel Euroopa Liiduga karmistas Vene veterinaar- ja fütosanitaariateenistus alates 1. juunist imporditavate veterinaar- ja toidukontrollile alluvate kaupade kontrolli piiril. Ühe tingimusena peab Euroopa Liitu läbivatel loomset päritolu kaubasaadetistel kaasas olema ELi sisenemist ja EList väljumist kinnitav ühtse sisseveo veterinaardokumendi (ÜSVD) koopia.

ÜSDV koosneb kahest osast. Esimene osa täidetakse, kui loomset päritolu kaup ELi siseneb. Täitjaks on siseneva riigi veterinaarteenistus. Teise osa täidab läbitava riigi veterinaarteenistus, kui transiidina sissetulnud kaup EList väljub.

Norrast veetavale lõhele ei saa Eesti veterinaaramet seda dokumenti anda, sest EL peab liha-, piima- ja kalatoodete osas Norrat siseturuks. Sellest tulenevalt ei väljastata Norra kala sisenemisel ELi piiril ÜSVD esimest osa ja Eesti Veterinaaramet ei saa seega väljastada dokumendi teist osa kaubale, mis on mõeldud saatmiseks Venemaale.

Venemaa tolli jaoks on Norra kolmas riik ja ilma ÜSVD teise osata kala Venemaale ei lasta.

Suurim Eesti kaubandusse Norra lõhe vedaja M.V.Vooli juht Mati Vetevool tõdes, et pole seni julgenud Venemaa firmadega lõheäri teha ebastabiilse turu tõttu. "Oleme kaalunud, aga see on ohtlik," märkis ta. "Nad tahavad kaupa saada küll, aga maksta ei taha," rääkis Vetevoog.

Eesti ettevõtjaid heidutab Norra lõhe kõrge hind, mis ainuüksi viimase nädalaga on tõusnud 10-15% ja aastaga 80-100%. "Eesti poes on kilohind laes, kõrgem kui kunagi varem,135 krooni, kuid kasu me suurt ei teeni," rääkis Vetevoog. "Norras valitseb kalapuudus ja näiteks meile otsivad nad kala kokku pikaajalise tutvuse tõttu," lisas ta.

Eestlasi kõrge hind siiski ei heiduta, mistõttu on M.V.Vooli sissetoodava kala kogus tõusuteel.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja majanduspoliitika ja õigusosakonna juht Reet Teder märkis, et kõige teravam probleem ongi praegu Norra lõhega. "Fääri saartelt ostetud kala ei saa samuti Venemaale viia samal põhjusel: Eesti veterinaaramet ei väljasta ÜSVDd," tõdes Teder. "Fääri saared ei kuulu küll ELi, aga kalatoodete osas on omaette leping, mis lubab kalal vabalt siseneda ELi ja seega lugu kordub," lisas ta.

Kuna tegemist on ELi probleemiga, pöördus kaubanduskoda Euroopa Komisjoni poole. "Küsime, kuidas Venemaa aktsepteeriks, et Euroopa majanduspiirkonna riikidele tuleks kohaldada sama režiimi nagu ELi riikidele," rääkis Teder.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:05
Otsi:

Ava täpsem otsing