Mazda suve MXtra

Artikkel

- Uudised
- Ardo Kalda
- 21. juuni 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mazda suve MXtra
Mazda võib läbi ajaloo oma MX-5 üle uhke olla, tegemist on ju maailmas enimmüüdud rodster'iga. Uuel mudelil, mis aprillis Eestisse jõudis, on seega väga suured kingad, mida täita.
Eelmised mudelid paistsid silma oma hea juhitavuse, odava hinna ja ilusa välimusega. Muudatused, mida Mazda uue auto puhul tegi, pole tegelikult kuigi suured, sest on ju jaapanlaste endi moto: milleks parandada seda, mis töötab?
Käes on suvi ja suvel paistab päike, mida tahaks täiel rinnal nautida. Ronides iga päev oma tavaliselt tumedat värvi autosse, kui see on päikse käes seisnud ja interjööris saunatemperatuuri kogunud, on tunne, et tahaks vihad ja leilikapa kaasa võtta, kuskile veel sortsu vett loopida ja sisinat kuulata.
Eestlased pole siiani olnud kuigi kabrioletimaiad ja keevad oma kinnistes autodes edasi. Tõsi, kabrioletid pole kuigi praktilised, sest tagaiste on seal vaid moepärast ja mahutab vaid väiksemat sorti käekoti. Mazdal tagaistmega probleeme pole. Tegemist on eheda kahekohalise tagaveolise kabrioletiga. See on auto, mida me ei peaks kartma ka talvel.
Uuel mudelil on veojõukontroll juba põhivarustuses ja talvine uisutamine seega kontrolli all. Tihti kardetakse, et talvel laseb katus külma läbi ja seega ei saa sellega enamiku ajast üldse sõita. Tegelikult on nii, et pind, mida paksust materjalist katus katab, pole üldse nii väga suur ja külm sellest eriti läbi ei kipu. Eriti suuri kahtlejaid võib lohutada, et saadaval on ka kõvakatus.
Välimuselt on MX-5 juurde saanud koopalaiendid, teljevahe on pikem, esiaken on püstisem ja kõrgem, esipaneel on muutunud vihasemaks.
Interjöör on asjalik ja tegelikult ka mugav. Nimelt sõitsin järjest maha päris pika maa ja ehkki alguses otsi kerge kahtlusega ette võtsin, leidsin lõpuks peatudes, et pole häda midagi, hoopis väga mugav.
Kahju on vaid sellest, et igal kiirusel ei saa siiski katust maas hoida. Nimelt kipub mahavõetud katuse korral tuul maanteekiirustel siiski salongi. Tuul puhub kuklasse ja see pole tervise seisukohalt just parim. Linna vahel pole samas midagi tunda. Maanteel on kindlasti lahenduseks mütsi kandmine, et natukegi päikest ja ilusat ilma nautida. Aga mis siis saab, kui vihma sadama hakkab?
Esiteks ei tule vihm suurelt hoolt hoopiski mitte sisse, vaid läheb üle auto, kuid kiirelt peatudes saab katuse üles kümne sekundiga.
Mahavõtmine võtab sama kaua aega. Kõik tuleb muidugi oma kätega teha, kuid see pole üldse raske ega paha, vaid on lahendatud nii, et juht ei pea isegi kordagi istmelt tõusma või seal hullupööra keerutama.
Mazdaga sõites on tunne, nagu sõidaks kardiga. See tähendab, et kui rooli keerad, keerab auto ruttu ja ilma kompromissideta kaasa.
Rool on mazdalikult kiire ja sportlik. Puudust tundsin vaid veidi võimsamast mootorist. Linna vahel sõites ja ka maanteel on 1,8 l piisav, kuid et pisut lõbutseda ja kuskil mõned ringid rada sõita, jääb sellest natuke väheks.
Hetkel kuum