Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Müüt arsti madalast palgast

    Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERHi) ortopeedid Armin Heiman ja Madis Rahu on nõutud arstid. Pärast tööpäeva riigihaiglas sõidavad endised kursusevennad linna teise serva eravastuvõttudele.
    Neile koos teiste ortopeedidega kuulub edukas erakliinik Ortopeedia Arstid. Vahel kihutavad nad Haapsallu või Valgasse öövalvetesse. Armin Heimaniga kohtume reede õhtul Rocca al Mare kaubanduskeskuse kohvikus. Ta tõuseb teetassi tagant täpselt kl 19.30, et jõuda enne öövalvet koju Kakumäele. Madis Rahu leiab vaba tunni anestesioloogide toas ühes erakliinikus.
    Tervishoiuameti registri järgi on mõlemal kuus töökohta, see on rekord. Nad töötavad kuni 60 tundi nädalas ja teenivad nii 50 000 krooni kuus.
    1997. aastast olen PERHis ortopeediaosakonna juhataja. Alustasin Mustamäe traumapunktist. PERHis on mul lõikusele pikk järjekord, sest Eestis on nimekeskne meditsiin.
    Mida aktiivsem olen, seda rohkem tuntakse minu vastu huvi, nõudlus kasvab. Ja töökoormuses jäi ilmselt vajaka. Osakonnast läks noor kolleeg ära, rabeles Eestis 20 000 krooni nimel. Praegu saab Soomes 100 000 krooni netos. Norras on palgavahe Eestiga isegi 10-12 korda. Paljud käivad välismaal ühe-kahe nädala kaupa kuus.
    Ma pole veel Norra või Soome peale mõelnud, kuid juhul, kui ma siin rakendust ei leia, siis lähen. Igas kvartalis tuleb postkasti ikka kiri või e-kiri tööpakkumisega välismaalt. Praegu piisab sellest sissetulekust, mis hullumeelse tööga teenin. Ütleme nii, et kõik koos teenin ma sama palju kui PERHi juhatuse liikmed. (PERHi juhatuse liikme brutopalk on 50 000 krooni kuus -toim.). Normaalne oleks, et haigla tipparsti palk oleks selline lisaotsadetagi. Sissetulekust moodustab põhipalk 3/5 ja 2/5 lisatasud valvete, õhtuste töötundide jms eest.
    Enne tööd käin 6.30 ujumas, kui võimalik, mõnikord õhtuti käin spordisaalis või jalgrattaga sõitmas. PERHis on mul tööd 168 tundi kuus, sellest 60 tundi valveid. Saan 1,5-2 lõikusepäeva nädalas - see teeb ca 60-70 tundi kuus. Vabaks jääb sisuliselt kaks tööpäeva, kuna valvetöö on tihtipeale öösiti ja nädalavahetustel.
    Ma tahaks sellest rabelemisest kunagi ikkagi loobuda, ei tahaks elu infarktiga lõpetada.
    Ka Ortopeedia Arstides on koormus plahvatuslikult tõusnud. Seal on lõikused haigekassa kindlustust omavale inimesele tasuta, järjekord on vähenenud. Polikliinikusse ortopeedile saamiseks on PERHis näiteks järjekord kolm kuud, Ortopeedia Arstides kuni kuu.
    Tean, et juhtkond kahtlustab, et me võtame haige vastu ja suuname Ortopeedia Arstidesse edasi. Aga asjad on ikka lahus. Oma tegevuses juhindume eeskätt haigete vajadustest, millest tulenevalt on selline liiklus küll olemas, kuid see on kahesuunaline.
    Mul on lepingud ja üks põhitöökoht. Miks nii? Minu erihuvi, endoskoopiline liigeskirurgia, on päevakirurgia. Ma saan PERHist 1,5 lõikuspäeva nädalas. See ei paku täit lõikuskoormust. Normaalne oleks kolm lõikuspäeva.
    Aastas teen ca 500 lõikust, neist 320 PERHis. On patsiente, kes tahavad ainult mind, kirjutavad selle ka operatsiooni nõusolekulehele. Mulle on ka erapolikliinikus kuu aega järjekord, kuid ma ei jõua seal rohkem teha. Tahaks küll, aga öelge, kuidas?
    Erameditsiinis loeb iga arv: näiteks päevakirurgia keskmine hind Ortopeedia Arstides haigekassa poolt on ca 6000 krooni. Kui teed mõne kallima opi, siis majandusmehed helistavad ja paluvad teha mõne odavama.
    Lisaeelarvet haigekassalt on võimalik taotleda ka erahaiglal. Selleks aga, et saada paremat lepingut, on vaja täiskohaga arste. Ortopeedia Arstides töötab kaks täiskohaga arsti.
    Meile on ette heidetud, et me kandime haigeid. Absurdne! Haigele pakun alati eri variante: valitakse, kus saab rutem - erakliinikus saab. Rahaliselt pole patsiendile vahet, haigekassa rahastab kõiki. Artrosport Kliinik küll võtab raha, aga selle eest, mida haigekassa ei maksa: taastusravi, tasuta kargud, tabletid, kaks kuud konsultatsioone minult.
    Välismaale minna oleks muidugi võimalik, aga ei tasu. Seal erastruktuuridesse tööle ei saa, aga riigihaiglas alustad reeglina madalamalt pulgalt: traumadest, öövalvetest. Ei taha enam.
    Mina ei käi sellepärast mujal, et hirmsasti raha teenida. Kord kuus käin Valgas tööl, seal on väike koht, inimesed on toredad. Mu vanemad on seal. Kui ma peaksin pidevalt ühe koha peal töötama, ei suudakski vist. Ma töötan ca 60 tundi nädalas, koos valvetega. Praegu on neljast nädalavahetusest kolm pere jaoks.
    Ortopeedia Arstid on tegutsenud aasta, läheb hästi. Seal on ärimeeste raha sees (aktsionäriks on Rainer Nõlvaku firma - toim.), see-eest pole meil pangalaenu. Mingeid dividende pole ma sealt saanud, töö eest teeninud aga küll. Oma firmast Arthron olen korra dividende võtnud. Mujalt töödega teenin teise palga juurde küll, aga ikkagi ei küüni mu palk PERHi juhatuse liikmete tasuni. On ju naljakas, kui haiglapersonal saab preemiat 500 kr ja juhtkond - kuupalga. Üks endine Riigikogu liige kunagi ütles, et ennast austav ortopeed peaks teenima 50 000 krooni netos. Samas, seda summat, mille tõttu oleksin nõus teistest otstest loobuma, polegi. Mulle lihtsalt meeldib nii.
    Jutt arstide madalast palgast osutub tegelikkuses müüdiks, sest mitme koha peal tööd rabades teenivad arstid kümneid tuhandeid kroone kuus.
    Peaaegu iga teine Eesti arst töötab mitme koha peal, tipud teenivad niimoodi kuus 50 000 krooni brutos.
    Eraraviasutusi on tekkinud seda rohkem, et haigekassa ei tee teenuse rahastamisel omandivormist küsimust. Ainuüksi Harjumaal rahastab haigekassa sel aastal 60 eriarstiabi asutust, Pärnumaal 35, Tartumaal 52. Lisaks hambaarstid.
    Hea haiglaarst teenib koos valvetega kuni 35 000 krooni kuus, vastuvõtud mujal annavad teise palga juurde. Lisaks väikesed dividendid, kui oled ise omanik.
    Oma firmasid peetakse tavaliselt põhitöö kõrvalt. Arstide loodud kliinikud on väikeses püsivas kasumis ja pole oma hooneid ehitanud.
    Näiteks tegutseb Ida-Tallinna Keskhaiglale kuuluvas Magdaleena haigla hoones rentnikuna Taastava Kirurgia Kliinik, mis 2006. aastal saab haigekassalt 13 mln krooni 1300 ravijuhu jaoks. Kliiniku omanikeks on viis meest, kellest neli on arstid: Tiit Meren, Andrus Loog, Koit Kägo ja Olavi Vasar. Kliinik teeb 40% Eesti veresoonkonna operatsioonidest. Peale Vasara, kes töötab tervishoiuameti registri järgi neljas kohas, need mehed mujal ei tööta. Firma viimaste aastate käive on olnud 10 mln krooni ringis, kasum mõni miljon krooni. 2004. aastal maksti dividende 666 000 krooni, aasta varem 300 000 krooni.
    Kliinikul omakorda on allrentnikuks AS Ortopeedia Arstid, mis hakkas 2005. aasta alguses tegema ortopeedilisi operatsioone. Haigekassa rahastab neid tänavu 5 miljoni krooniga. Firma taga on ärimees Rainer Nõlvaku ja nelja Eesti tipportopeedi raha: Karl-Andres Kants, Mihkel Mardna, Madis Rahu, Armin Heiman. Kõik nad töötavad muude töökohtade kõrvalt ka oma kliinikus.
    Riigikontrolli eelmise aasta ülevaate järgi töötab 46% arstidest mitme koha peal. Nii rabab näiteks iga kolmas nahaarst ja ortopeed mitmes kohas. Tavaliselt on üks töökoht suuremas riigi- või munitsipaalhaiglas, teine erafirmas ja vahel käiakse maakonnahaiglates valvetes. "Neljapäeva õhtul sulgeb ta kabinetiukse tund varem ja sõidab Pärnu haiglasse tööle. Tagasi tuleb esmaspäeva varahommikul, otse sealt," kirjeldab seda liikumist üks Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse liige.
    Rabavad ka lastearstid. "Tallinna Lastehaigla 36st arstist töötab mitme koha peal 23," imestab haigla eelmine juht, Tallinna abilinnapea Merike Martinson. Tema sõnul mitme koha peal töötamise trend süveneb. Osalt leevendab see tööjõupuudust. Meditsiinisfääris on täitmata 8000 töökohta, nendib riigikontrolli akti koostanud ametnik.
    Suurte haiglate juhte häirib haigete suunamine eravastuvõtule. Arstide slängis nimetatakse seda haigete kantimiseks. "Loomulikult on see probleem," leiab Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees Ralf Allikvee. "Natuke suurema haigla juhina ei meeldi see mulle." Oma haiglas pole Allikvee aga lisatööd keelanud. "Parem, kui ma tean, kus mu arstid töötavad. Tänase haigekassa hinnakirja järgi pole arstil teist valikut kui rabada. Pangad tahavad kõigilt laenu tagasi saada," möönab ta.
    Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov peab arstide liikumise plussiks, et maakonnahaiglad saavad niimoodi kvaliteetset arstiabi pakkuda. Kui arstil on koduhaiglas töötunnid tehtud, siis arukas haiglajuht ei keela Danilovi arvates mujal töötamist.
    Kas teil kui haiglajuhil on täpne ülevaade, kui palju teie maja arste töötab mitme koha peal?
    Haiglas töötab ligi 3300 töötajat, kellest ca 460 on arstid. Osa meie arstidest töötab osalise töökoormusega. Lähtuvalt töölepingutest tuleb kõigil töötajatel informeerida tööandjat oma tööst teise tööandja juures. Reeglina me teame, kes meie arstidest ja õdedest töötavad teistes haiglates.
    Millistel tingimustel võivad arstid töötada ka mujal?
    Kuna tegemist on tegevusega, millega meie töötajad tegelevad oma vabast ajast, siis see on nende vaba valik. Ma ei poolda väga mitme koha peal töötamist, kuna see võib tekitada inimese ülekoormatuse. Me otseselt ei takista mitme koha peal töötamist, kuid teeme kõik selleks, et inimesed oleksid motiveeritud meil täiskoormusega töötama.
    Kas haigete nn kantimine eravastuvõtule on aktuaalne teema?
    Patsiendil on õigus valida ja pöörduda just sellesse raviasutusse ning selle arsti poole, kuhu ta soovib. Kedagi sundida ei saa. Seega pole haigete nn kantimine välistatud. See häirib meid. Samas, kui see kiirendab ravi kättesaadavust, on see ju patsientide huvides.
    Tahaks kuulda eksperimendist, mis septembris jätkub: opisaalid on arstide käsutuses ka pärast kl 15.00 ja laupäeviti ning neile makstakse lisatasu.
    Uus süsteem, mis võimaldab arstidel teha operatsioone ka pärast ametliku tööaja lõppu, rakendati mais ning seega on veel vara järeldusi teha. Sellega suurendame ravi kättesaadavust regionaalhaiglas. See on arstidele ja operatsioonipersonalile alternatiivne lisateenimise võimalus meie haiglas.
    Mis võib osakonnajuht haiglas kuupalgaks teenida, kui ta teeb ka valveid ja õhtuseid töötunde?
    Osakonnajuhtide ehk ülemarstide töölepingus on määratletud tööülesanded. Töölepingu järgi peavad ka ülemarstid, lisaks statsionaarsete patsientide ravimisele, tegema kokkulepitud mahus ambulatoorseid vastuvõtte polikliinikus ning valveid (sh öövalveid). Suurusjärguna võib ülemarstide kuusissetulek ulatuda 25 000-35 000 kroonini kuus, see oleneb osakonna suurusest ning kui palju ülemarst tahab ja peab valveid tegema.
    Kui tipportopeedid töötavad kuue koha peal 60 tundi nädalas, siis on ühe koha koormus 10 tundi nädalas, mis on ka tippspetsialistile ilmselt liiga vähe. Iseenesest on arstide töötamine mitme koha peal ühiskonna hädadest tingitud vajadus ja võib-olla isegi paratamatus. Edukate erakliinikute kõrval on arstide tasustamine riiklikes või munitsipaalraviasutustes jäänud allapoole taset, mis võimaldaks kõiki osapooli rahuldava raviteenuse osutamist. Olukorda, kus arstid on sunnitud töötama 2-3-4 koha peal, ei saa siiski pidada normaalseks ja arstide tasustamine vajab kindlasti ülevaatamist.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.