Tabasalu Must Notsu

Must Notsu asub ameerikaliku suureportsjonilise söögikoha ja Hispaania köögiga kuulsust kogunud restoranide vahel. Tahtsime teada, millega Notsu meid üllatab, millega tema oma kliente ligi tõmbab. Välisel vaatlusel hoiab Must Notsu nimele vastavat põrsaprofiili: riiulitäis seakujukesi baarileti taga, seapildid tualetis ja suur valik sealiharoogasid. Aga sealiha eesti rahvas ju armastab, ehk ongi see, millega naabreid üle trumbatakse?

Menüüs on jaotused Nälja petteks, Salatisõpradele, Supilembelistele, Korralikud keretäied, Lastele ja Maiasmokkadele. Minu meelest päris-menüüs nii palju ortograafilisi möödalaskmisi küll ei olnud kui koduleheküljel. Aga keda see tegelikult huvitab, kuidas barbeque kirjutatakse, kui selle nime all pakutud liha nagunii söömiskõlbulik pole: vintske tükk, ühest servast söestunud, natuke seda ju närida sai, aga allaneelamiseks sobivat olekut ei saavutanud, nii et läbinäritud lihatükid jäid (andke kole kirjeldus andeks!) taldriku servale äraviimist ootama. "Siga hea" nimeline praad oli parem, kinnitades uuesti üle vana reeglit: kui söögikoha kvaliteeti ei tea, telli siga, sellega on kõige vähem võimalust alt minna. "Siga hea" peal oli kiht juustu ja leotatud soolaseened, juures kartul, kurgi- ja tomativiilud ning hapukoorekaste - teate ju küll, selline tavaline pubipraad. Liha oli lihtne, aga mahlane, kartulid vähe nahkjad, aga hea maitsega. "Korralik keretäis" - just nii, nagu menüü lubas. Aga ei midagi erilist, siga küll, aga et just sigahea, nii ei arvaks.

Muude lubamistega oli vähe keerulisem. Menüü lubas lillkapsa püreesuppi, aga selle kõige mahukam komponent oli manna. Mannasupi sees oli küll püreestatud lillkapsast, aga igatahes vähem kui mannat, nii et supi nimi oleks pidanud olema manna-lillkapsasupp. Magustoit nimega "Maailma kergeim kohvi-viskimagusroog" oli kohvimaitsestusega kohupiimakreem, millest viskit küll otsisime, aga ei leidnud mitte. Küll oli kohupiimakreem kaunistatud mitte kõige värskemate küpsiste tükkidega, mis muidu värskele kreemile ebameeldiva rääsunud maitse andsid.

Rahule jäime pelmeeni-tomatisupiga, see oli just selline, nagu nimi ütleb ja päris maitsev.

Armsad ettekandjad püüdsid igati meie lõunasööki meeldivaks teha. Mis toidus puudu jäi, seda suutsid nad peaaegu oma toreda teenindusega tasa teha. Lahkelt naeratades ja hoolivalt tõid nad neid mitte kõige parema maitsega roogasid lootusrikkalt lauale, et ehk meile siiski meeldib. Ja meeldis küll, meeldis teenindus ja meeldis taluõue sarnane aiaplats, kus suurte põlispuude all hea varjuline istuda oli. Päiksevarje pole Notsul vajagi, nii suurte ja mõnusate puudega ei saa naljalt ükski teine terrass uhkustada. Ja veel meeldis mulle nende kirju lillepeenar, just selline, nagu maakodus.