Firmad lähtuvad veoteenuse valikul kaubast ja kuludest

Jaana Pikalev 26. juuni 2006, 00:00

Kulude analüüsist selgub, kas on vaja otsida veopartnerit. Üldiselt võib teenuse sisseostmist pidada efektiivsemaks kui firmas oma masinapargi pidamist. Firma transpordi ülalpidamisega kaasnevad igasugused lisakulud nagu veokite remont ja hooldus. Samuti suurenevad ettevõtte personalikulud.

"Veofirma valikul vaatame kindlasti ettevõtte tausta, eeldame sarnase töökogemuse olemasolu," kõneles ASi Saku Õlletehas logistikajuht Priit Einmann.

AS Saku Õlletehas teeb praegu koostööd 13 erineva transpordifirmaga. Veoteenuse sisseostmist põhjendati sellega, et õlletehas saab keskenduda oma põhitegevusele - jookide tootmisele ja müügile.

Veopartneri valikul on väga oluline teenusepakkuja usaldusväärsus. Suurematel veopartneritel on siin eelis väiksemate ettevõtete ees, kelle kasutuses on vähem veoautosid, sest nad ei pruugi veomasinatest tingitud takistuste tõttu kiiresti asendustransporti leida. Sel juhul võib kujuneda probleemiks transpordi kellaaegadest ja kuupäevadest kinni pidamine.

Et kaup turvaliselt sihtpunkti jõuaks, tuleb arvestada veose tingimustega. Igasuguse kauba puhul on oluline, et see kannatada ei saaks.

OÜ Wiru Uks juhataja Madis Katteli kogemuse järgi võivad vahel tekitada probleeme kauba mõõtmed. "Kuna garaaži uksepaneelid on ebastandardsetes mõõtudes, siis pidime otsima veopartneri, kes on võimeline nii pikka veost vedama," jutustas Madis Kattel. Uksepaneelid valmistatakse Leedus ja Eestisse toob need veopartner. Kuna Wiru Uks pakub ka garaažiuste paigaldust, siis viivad Eesti-siseselt töötajad ise kauba kohale.

Erikäsitlemist vajab ka toidukaup. Suvel võib mõni kaup kiiresti rikneda, talvel seevastu külmuda. See nõuab aga veomasinatele lisaseadmeid, mis furgooni jahutavad või soojendavad.

Puu- ja juurviljade jae- ja hulgimüügiga tegeleva ASi Rigual logistikajuht Margus Lepasaar peab oma autopargi pidamist seetõttu praktilisemaks. "Eestis lihtsalt ei ole sellist veopartnerit, kes pakuks isotermvedusid nii suures ulatuses kui meie vajame."

Kauba importimisel kasutatakse küll veopartnerit, ent Eesti-siseselt eelistatakse veomahtu siiski ise koordineerida. Alternatiivina on kaalutud ka tütarettevõtte loomist, kuid kalkulatsioonid näitavad, et selline lahendus tuleks mitu korda kallim.

Kaupade turustamisel tuleb arvestada hooajalisusega, mistõttu suureneb transpordivajadus. "Suvel kasvab vajadus veoteenuse järele hüppeliselt," tunnistas Saku Õlletehase logistikajuht Priit Einmann. Ka Margus Lepasaar Rigualist kinnitas, et on sunnitud hooajati lisaveojõudu kasutama.

Transpordifirmadki uurivad klientide tausta ja nende maksekäitumise korrektsust. "Anname võimalikult vähe krediiti," ütles ASi Tallinna Toiduveod juhataja Liivo Luidre ja möönis, et paljud firmad on huvitatud pikkadest maksetähtaegadest.

Üldine tööjõupuudus valmistab peavalu ka transpordifirmadele.

ASi Rigual logistikajuhi Margus Lepasaare sõnul teeb personali otsimine nii mõnigi kord töö pingelisemaks ja närvilisemaks.

ASi Tallinna Toiduveod juhataja Liivo Luidre nentis, et palju noori suundub välismaale tööle, mistõttu on autojuhtide valik Eestis kesine.

"Tööjõupuuduse tõttu liigume selle poole, et veopartner hakkab juba ise valima, milliseid kliente ta teenindab," hoiatas Luidre.

Selline olukord võib aga omakorda viia veohindade tõusuni.

ASi Võru Auto juhatuse liige Tõnis-Koit Pihu on varem Äripäevale rääkinud, et 7-8 aastat tagasi oli veel võimalik veokijuhte valida. Kui kohalikke enam võtta ei ole, siis aitavad ehk usbekid, turkmeenid ja hiinlased.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:06
Otsi:

Ava täpsem otsing