Salamisi tekkinud alakindlustus jätab inimese kahjuhüvitiseta

Merike Lees 26. juuni 2006, 00:00

Väga paljud vaidlused on tekkinud seetõttu, et inimene ei tea, mis sisaldub kindlustustingimuste väikeses kirjas kirjutatud sätetes, olgugi, et kindlustusandja peaks olema teda sellest informeerinud, nentis Aivar Pilve advokaadibüroo advokaat Raul Talts. Tavapraktikas esineb sageli olukordi, kus inimesed ei tea, mida tähendab alakindlustus ja mida ülekindlustus, olgugi, et need on senise praktika põhjal tihtiesinevad ja -kasutatavad mõisted.

Läänemaal maja omav Tiiu Jepiselg, kes on 1990ndate lõpust Ifi klient, ei ole selle teemaga kunagi kokku puutunud. Tal on juba aastaid püsiv kindlustusmaks, mida keegi pole muutnud. Kindlustusseltsi inimesed ei ole kõigi nende aastate jooksul objektil käinud, tunnistas Jepiselg.

Kinnisvarahindade suhtes keskmisest teadlikum kindlustusklient, kinnisvarabüroo 1Partner hindaja Egon Reiljan leidis, et kindlustus on tehtud eelkõige panga jaoks. Tema kindlustussumma moodustab alla poole laenusummast ja selle summaga ei teeks kahjujuhtumi korral tema kesklinna korteris suurt midagi, mistõttu kindlustusele ta ei looda.

"Kui maja maha põleb, jääb krunt ikka alles ja krunt kesklinnas on päris palju väärt," on Reiljan juba ette leppinud vähest kindlust pakkuva kindlustuskaitsega. Reiljan ei ole alakindlustuse teemale tähelepanu pööranud ega kindlustussumma suurendamist taotlenud. Uue kindlustusperioodi alguses tõstis kindlustusselts kindlustusmakset paarkümmend krooni kuus.

ASi Fixtec juhatuse esimehe Mait Põldemaa leping oli kindlustusandjal valmis tehtud, alla kirjutatud ja ootas kassas, kus tuli ainult tasuda, ilma lepingu koostanud inimesega üldse kohtumata. See asi päädis alakindlustusega ja kahjujuhtumi korral tuli sellest suur rahaline kaotus.

"Kurioosne on asja juures veel see, et lepingusse oli peene tekstiga siiski lisatud lause, et on alakindlustuse oht," ütles Põldemaa. "Sellest mind aga ei informeeritud, kirjutasin heauskselt lepingule alla - olin aastaid nende klient olnud - ning avastasin alakindlustuse klausli alles kindlustusjuhtumi käigus."

Ergo Kindlustuse kindlustusdirektori Arvi Luhakooderi kinnitusel on nende müügiesindaja kindlustuslepingu pikendamisel kohustatud selgitama kliendile ala- ja ülekindlustuse mõisteid ning nendega seotud olukordi kahjude hüvitamisel. "Kui on selgelt näha, et klient soovib sõlmida lepingu väga madala kindlustussummaga, siis lisame lepingusse viite võimalikule alakindlustuse ohule," märkis Luhakooder. Ergo käib omal initsiatiivil vähemalt kord aastas, lepingu pikendamisel, kindlustusobjekti üle vaatamas.

Põldemaa kinnitusel ei vaevunud keegi talle ala- ega ülekindlustusest ning muudest asjaoludest midagi selgitama, rääkimata kordagi oma silmaga asjade ülevaatamisest.

If Eesti Kindlustuse varakindlustuse tootejuht Merko Kimsto väitel määratakse objekti kindlustusväärtus kliendi ja kindlustusseltsi vahelisel kokkuleppel. Kohapeal hooneid üle vaatamas ei käida ja sellest poleks alati ka eriti palju abi. "Kui vaatate hoonele otsa, kas oskate öelda selle taastamise maksumust?" küsis Kimsto.

Kimsto sõnul soovitavad nad klientidel kindlasti ka ise hoonete ja korterite kindlustusväärtustel silma peal hoida ja kindlustuslepingu iga-aastasel uuendamisel kindlustusväätust tõsta. Põldemaa hinnangul peaks kindlustusandja ise kindlustatava objektiga täpselt tutvuma, sest tavainimene ei ole ju kindlustusasjatundja ega ekspert ning teda tuleb teavitada võimalikest ebasoodsatest asjaoludest kindlustusjuhtumi korral.

Salvas ütleb objekti kindlustussumma klient ja seltsi töötaja saab kindlustussumma määramisel vaid klienti nõustada, rääkis Salva Kindlustuse müügidirektor Algor Orav. Kindlustussummasid korrigeeritakse reeglina kord aastas uue lepingu sõlmimisel, kuid neid saab Orava teatel muuta ka kindlustusperioodil kliendi sooviavalduse alusel.

Probleem taandub pigem sellele, kas kindlustusseltsid ja -maaklerid annavad teenuse pakkumisel tarbijale piisavat informatsiooni.

Näiteks kui suureks on pakkumise tegemisel arvestatud elamu või korteri ruutmeetri taastamise hind ja miks just selliseks? Tänane reaalne oht on pigem saada üle- kui alakindlustatud.

Varakindlustuslepingute sõlmimisel on oluline teha vahet mõistetel kindlustusväärtus ja kindlustussumma. Kindlustusväärtus on kindlustatud vara maksumus, mis on reeglina turuhind.

Kindlustussumma on kõikide väljamaksete ülempiir, mida kindlustusselts kindlustusjuhtumi toimumisel tegema peab. Alakindlustusega on tegu, kui kindlustussumma on väiksem kui kindlustusväärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal.

Alakindlustuse korral vastutab kindlustusselts kahju eest võrdeliselt kindlustussumma suhtega kindlustusväärtusesse.

Isegi juhul, kui kindlustusandja esindaja on kindlustatava objekti üle vaadanud ja osalenud kindlustussumma määramisel, ei ole välistatud, et kahjujuhtumi korral selgub, et tegemist oli alakindlustusega. Ka kindlustusandja esindaja võib kindlustussumma määramisel eksida.

Tähtis on see, et kindlustustingimustes oleksid selgelt defineeritud üle- ja alakindlustuse mõisted ja et kindlustusvõtjat oleks enne lepingu sõlmimist sellest tulenevatest riskidest informeeritud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:06
Otsi:

Ava täpsem otsing